Aaviksoo: 20-30 aasta pärast ei ole meil eestikeelseid õppejõudusid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Kuivõrd Eesti taustaga noored ei lähe doktoriõppesse, ei ole meil 20-30 aasta pärast eestikeelseid õppejõudusid, tõi Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektori kohalt sügisel lahkuv Jaak Aaviksoo "Vikerhommikus" välja Eesti kõrghariduse ja teaduse ühe suurema probleemi.

"Mitte ainult TTÜ, vaid kõikide Eesti ülikoolide probleem on, et doktoriõppes on juba alla poole Eesti taustaga noori. Akadeemiline karjäär pole nende jaoks atraktiivne. Siia kipuvad oma elu unistust täitma pigem välismaalased kui eestlased. /.../ Probleem on selles, et need noored, kes lõpetavad magistrikraadiga, ei jätka enam doktoriõppes. 20-30 aasta pärast ei ole meil eestikeelseid õppejõudusid ja see mure on tõesti suur," sõnas Aaviksoo.

Ta rääkis, et noored eelistavad valida tulusamaid karjääre kui teadlase töö. Kindlasti aitaks Aaviksoo sõnul kaasa, kui kõrghariduse ja teaduse rahastamine paraneks, kuid see on tulevikku suunatud investeering, samas kui poliitikud eelistavad lühiajalisi valikuid, nagu tervishoid, pensionid jne. Teise teemana tõi ta välja tasuta kõrghariduse.

"Globaliseeruvas maailmas on Euroopa üks väheseid kohti, kus kõrgharidus on tasuta. Euroopa eeskujul on ka Eesti seda teed läinud, aga ühel hetkel sai raha otsa ja nüüd arutame juba õppemaksu sisseviimist. Tuleb vist arvestada, et viie kuni kümne aasta pärast on kõikides Euroopa ülikoolides üsna arvestatav õppemaks. Lihtsalt maksumaksja rahast ei jätku kõikide avalike ülesannete täitmiseks," sõnas Aaviksoo.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: