"Pealtnägija" leidis lüngad PRIA toetuste kasutamise kontrollis
Nagu teised, külvab ka Eesti riik praegu miljardeid pandeemiakahjude korvamiseks ja majanduse taaskäivitamiseks. Ent ühte esmapilgul väikest PRIA toetuste tüli uurides leidis "Pealtnägija" ajakirjanik Taavi Eilat hämmastavad lüngad rahade kasutamise kontrollis. Kõige krooniks selgus, et riik maksab enda maade kaaperdajale veel toetust peale. Miks ja kuidas?
"Mind häirib kõige rohkem see, et teatud olukordades või neid olukordi ära kasutades on võimalik teenida tulu, millele ei ole vastu panna kulusid. Ja see ei ole ei riigi ega teiste põllumeeste suhtes eriti õiglane. Ja PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet – toim) ei kontrolli," oli maaomanik Margit Leet nõutu.
Ühelt poolt on see peretüli, kus kaks õde – Margit ja Pirgit – ei suuda rahumeelselt jagada ühisomandis maid. Teisalt ilmneb draama taustal laiem probleem, mis paneb küsima – kui hästi suudab riik tegelikult kontrollida sadu miljoneid, mida põllumajandustoetuseks iga aasta jagab.
"Küsimus ei ole selles, kas toetust võetakse. Küsimus on selles, kas keegi kasutab omanikule kuuluvat kinnisasja ja seda fakti peab ikka omanik eelkõige ise teadma," selgitas PRIA juriidilise osakonna juhataja Andrus Mitt. "Toetus ei kuulu mitte kinnisasja juurde ega ka selle omaniku juurde, vaid toetust ikkagi eraldatakse ja määratakse põllumajandusliku tegevuse eest, põllumajanduslikus kasutuses oleval maal."
Konkreetse tüli keskmes on kahes osast koosnev 40-hektariline krunt Harjumaal Anija vallas, Piibe maantee n-ö vana lennuvälja kahel pool, mis kuulus Margiti ja Pirgiti isale.
Kui viimane 2005. aastal suri, läks kinnistu pärandiga õdedele ning tekkis kaasomand, kus naistele kuulus võrdne mõtteline osa. Lepiti kokku, et noorem õde Pirgit kolib isakoju sisse ning hakkab seal ka 15 hektarit põllumaad hooldama.
"Seda ma teadsin, et põllumajandustöid tehakse, sest peale isa surma oli meil kokkulepe ema ja õega, et me ei lase heinamaad ja põldu võssa kasvada," rääkis Margit Leet. Ja see kokkulepe oli, et seda teeb õde? "Kuna õde kolis peale isa surma sinna elama, siis jah," vastas Leet.
Margitist kolm aastat noorem Pirgit keeldus kaamera ette tulemast, seega vahendas "Pealtnägija" tema sõnu läbi telefonivestluse ja neile läkitatud kirja. Kui mõlemad õed kinnitavad sisuliselt isa surivoodil tehtud kokkulepet, siis edasise osas lähevad versioonid üha rohkem lahku.
Tagantjärgi on teada, et esimesed seitse aastat hooldas ja haris kinnistu koosseisus olevat põllumaad Pirgit, 2012. aastast hakkas seal toimetama tema poeg Jarner, täpsemini tema firma Jarts OÜ.
"Kuni 2015. aasta lõpuni ma teadsin, et õde hoiab neid maid puhtana, võssa kasvamise vältimiseks. See, et ta nende maade peale PRIA toetusi küsib või on küsinud, alates 2009 vist, selgus minule novembri lõpus 2015," meenutas Margit Leet. "Seda, et ta jätkas nende toetuste küsimist, võisin aimata, aga kinnituse sain alles selle aasta märtsis."
"Ta on käinud seal kinnistul mu enda sünnipäevadel, ta on näinud, et maad on hooldatud," ütles Pirgit Grinkin telefonitsi. "Siis on [ta] olnud sellega väga rahul, et maad on hooldatud ja maad on korras. On ju ka kirjalikud kinnitused, kus ise väidab, et leping on olemas."
Õde ja õepoeg lõid letti 2015. aastal koostatud dokumendi, kus Margit andis tagantjärele ja tähtajatult OÜ-le Jarts loa tema mõttelist osa kasutada, sealhulgas Pria toetusteks. "Ei, me ei leppinud kokku, et neid maid hakatakse kasutama tulu teenimise ja toetuste küsimise eesmärgil. Me leppisime kokku, et neid maid hoitakse võssa kasvamisest puhtana," vastas Leet seepeale.
Leet ei väida, et Grinkin või tema poeg on tugitoolipõllumehed, põllud on olnud korras. Kuna aga vaieldakse Margiti mõttelisele osale võetud toetuste üle, siis jutt käib tegelikult vaid paarist tuhandest eurost aastas. Ja Margiti probleem ongi, et toetuste võtmine maale toimus tema teadmata ning ka veel nii, et isegi tagantjärgi ei ütle PRIA talle palju tema maade eest raha maksti.
"Ma tunnen ennast omanikuna riigi poolt kaitsetusse olukorda jäetuna. Esiteks, riik ei anna mulle teavet, mida minu maal tehakse. Teiseks, kui kaasomanik ei taha mulle teavet anda, kui ma tahan teada, siis saan ainult paranoiliselt nuhkida," arutles Leet.
"Juhul kui maakasutus on omaniku poolt aktsepteeritud, ei ole mitte mingit õigust omanikul keelata maa kasutajal n-ö vilja koristada ja toetus on selles tähenduses õigusvili, mida igal juhul on sellises olukorras õigus selle maa kasutajal ka saada," selgitas PRIA juriidilise osakonna juhataja Andrus Mitt.
Pirgit Grinkin ja tema poeg Jarner väidavad, et Margit Leet lihtsalt jonnib ning survestab neid ametkondadele esitatud kaebuste ja nüüd ka meedia kaudu, sest tegelikult soovib vanem õde isalt päranduseks saadud maad jagada reaalosadeks selliselt, et temale jääks kallim metsamaa ja Pirgitile odavam põllumaa. "See on üks viis lihtsalt survestada," väitis Grinkin.
"Absoluutselt ei puuduta need asjad kaasomandi jagamist praegu," vastas aga Leet. "Mul ei ole selles osas pretensioone kaasomaniku suhtes. Kaasomanik ei ole teinud tugitoolipõllumeest, maa on ju haritud."
Õdede kiskumine võiks olla väike ja väiklane teema, mida ei pea arutama ajakirjanduses, kui klaarimise käigus poleks välja tulnud mitu üllatust. Esiteks näevad PRIA reeglid ette, et toetuse taotlejal peavad olema krundi omandipaberid või rendileping. Selle kohta on ankeedis eraldi lahter, kuid selgus, et keegi tegelikult lepingu olemasolu ei kontrolli.
"Ongi absurd – ettevõtete teeb lihtsalt linnukese, nii nagu antud juhul on kahe põllumassiivi kohta tehtud linnuke lahtrisse, et kirjalik rendileping on olemas, aga seda reaalselt ju ei ole, seda ei ole kunagi olnudki," oli Leet hämmingus.
"PRIA saab informatsiooni taotlejate võimalikust maakasutuse viisist tegelikult toetustaotlustega," ütles Mitt. "Ja meil ei ole kohustust kontrollida kõiki toetuste taotluses esitatud andmete õigsust."
PRIA juriidilise osakonna juhataja sõnul lähtutakse heast usust, et taotleja on aus ning seadus ka ei nõua, et iga lepingut eraldi kontrollitaks. Dokumente vaadatakse lähemalt vaid siis, kui maa satub n-ö pistelisse kontrolli, ühele kinnistule on mitu taotlejat või kui laekub kaebus. Antud juhul on õdede vahel erimeelsus, kas 2015. aastal Margit Leedi antud kasutamise luba tähendab ka õigust tema osale toetust küsida.
"Nende pöördumiste järgi, mis PRIA-le on esitatud, on üsna raske hinnata, kas see leping on või mitte. PRIA teab neid andmeid, mis meile taotluses on esitatud ja peab lähtuma ka sellest," sõnas Mitt.
PRIA kontrollib juhuvalimi alusel vaid viit protsenti toetuse saajaid ja nende lepinguid, aga isegi selle mahu pealt ilmneb igal aastal kümneid erinevaid loata maakasutuse probleeme.
"Neid kontrolle teostatakse üksnes teatud mahus. Kui me tuvastame ebaseadusliku maakasutuse, siis ei jää mitte taotleja üksnes selle maa toetusest ilma, vaid ta saab ka samas ulatuses lisakaristuse," rääkis Mitt.
Kuid asja uurides ilmnes veel üks üllatus. Nimelt selgus, et toetuste taotlemise tuhinas küsis OÜ Jarts abiraha ka kõrval asuvale riigimaale.
"Kuna minuga kaasomandis oleva kinnistu ja riigimaantee vahele jääb selline mitmekümne meetri laiune ja kahe kilomeetri pikkune siil, mis jookseb paralleelselt maanteega kolme kinnistu piiril. Ja teisel pool maanteed on ühel kinnistul täpselt samasugune reformimata riigimaa siil. PRIA kaardirakendusi vaadates selgus, et põllumassiiv, millele toetusi küsitakse, on aastate jooksul laienenud riigimaale," avaldas Margit Leet.
Selgus, et OÜ Jarts – aga ka teised piirkonna maaharijad – on vaikselt laiendanud oma põlde riigi reformimata maale, panid toetustaotlusele linnukese lepingu olemasolu lahtrisse ja said riigimaa jupile möödaminnes ka PRIA toetusi.
"Eriti absurdne ongi see, et riik maksab tasuta riigimaa kasutamise eest veel äriühingule toetust. Ja see ei ole ainus olukord, kus niimoodi on juhtunud," väitis Leet.
"Õige jutt, mis ma oskan kosta," tõdes Mitt. "Loomulikult on jabur. Ja sellepärast tulen tagasi selle juurde, et PRIA on ainukene institutsioon Eesti vabariigis, kes tegelikult maapiirkonnas maade seadusliku kasutuse üle üldse järele valvab. Me teeme seda meile eraldatud ressursside piires ja pandud kohustuste ulatuses. Aga veelkord, me ei tee vahet, kas tegemist on riigi maaga või eraisikule kuuluva maaga, mõlemal juhul tegelikult rikutakse omaniku huve."
Ehk siis riigi maad kasutati riigi teadmata, öeldi et selleks on leping olemas ja riigiamet maksis selle eest toetust veel peale ega märganud aastaid midagi.
OÜ Jarts juht Jarner Käos tunnistas kirjalikus kommentaaris, et võttis maa lihtsalt kasutusse ja põhjendas seda sellega, et krunt polnud kantud registrisse.
Maaameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu sõnul on see õigustus osaliselt õige, osaliselt vale. "Kõnealune maatükk on 30-meetrine riba maantee ääres, mis on reformimata maa. Osaühing Jartsiga ei ole riigil mingit lepingut," sõnas Rennu. "Samas andis riik võimaluse anda reformimata maid põllumajanduslikul eesmärgil kasutusse maa ajutise kasutuse lepingutega. Neid sõlmisid omal ajal maavanemad. Eesmärgiks oli, et põllumajanduslik maa oleks kasutuses kuni maa omandi vormistamiseni. Need lepingud lõppesid ära 2017. aasta lõpuks."
Seega, varasemalt ehk 2014-2017 oli võimalus selliseid reformimata maasiilakaid maavalitsuse kaudu rentida küll ja mõned kohalikud seda ka tegid. Kuid Jarts pole kunagi nende hulka kuulunud.
Kokkuvõttes, maa-amet tunnistab, et kogu selle absurdihõngulise olukorra taga on taaskord pikale veninud maareform ja seepärast ongi nii, et kui põllumees jupikest reformimata riigimaad kasutab, võtab fiktiivse rendilepinguga toetuse ka PRIA-st peale, siis maa-amet, kes riigimaade eest vastutab, ei saa isegi hea tahtmise juures sundida farmerit maad vabastama.
Toimetaja: Maarja Värv