"Müügihindadele pole koroonakriis veel mõju avaldanud, ehkki müüjad on täna paindlikumad ning hinnakorrektsioon saabub alati viitega. Ootame suuremat valmisolekut allahindlusteks nii uusarendus- kui ka järelturul alates sügisest," ütles Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal ERR-ile.

Habali sõnul on muutustele kiiresti reageerinud üüriturg. "Näiteks Tallinnas on pakkumiste arv võrreldes mullusega kasvanud ligi 70 protsenti, samas kui hinnad on kohati langenud 20-30 protsenti," märkis ta.

Sama kinnitas ka Arco Vara analüütik Mihkel Eliste, kelle sõnul langevad üürihinnad tänavu kuni 30 protsendi võrra. Ta märkis, et magalapiirkondade kahetoaliste korterite hinnad on langenud 10-20 protsenti ning 30-protsendilist langust on täheldada eksklusiivsemate korterite osas.

"Endised Airbnb lühiajalise majutuse üürikorterid on täna pikaajalisel üüriturul tunduvalt konkurentsivõimelisemad kui varasem pakkumine, sest lühiajalise majutuse korterid on reeglina väga hea siseviimistlusega ning üldiselt on tegemist kinnisvaraomanikega, kes võtavad üüriäri nii teenindusena kui ka ärina oluliselt tõsisemalt kui traditsioonilised pikaajaliste korterite üürileandjad," sõnas Eliste.

Eliste sõnul langevad esmajärgus korterite müügihinnad Tallinna nõukogudeaegsetes kortermajades. Maikuu keskpaigaks langesid 1960. aastatel ehitatud korterite hinnad märtsi tasemelt 7,5 protsenti ning 1980. aastatel ehitatud korterite hinnad 8,4 protsendi võrra.

Ehitusaktiivsuse taastumist võib oodata järgmise aasta teises pooles

Uusarenduste osas on märgata uute hoonete ehitamise plaanidest loobumist. "See, et arendajad uusi projekte turule ei too, on positiivne, sest seeläbi ei suurendata pakkumist ning elamispindade eelolev hinnalangus kujuneb suhteliselt marginaalseks võrreldes sellega, mis leidis aset aastatel 2008-2010," märkis Eliste. Tema sõnul võib eeldada, et juba ehitusjärgus olevad projektid jätkavad tööd.

Laiapõhjalisemat ehitusaktiivsust võib Eliste sõnul tõenäoliselt oodata nalles järgmise aasta teises pooles, seniks võiks ehitussektoris vähenevat nõudlust asuda kompenseerima avalik sektor riigipoolsete tellimustega. 

Ehitusaktiivsuse taastumisega tuleval aastal nõustub ka Uus Maa analüütik. "Aprilli viimasel nädalal oli tunda positiivsemat meeleolu tulevikuväljavaadete osas, maakleritele ja hindajatele hakkas saabuma rohkem kinnisvarapäringuid, mis annab lootust, et aprill jääbki selle kriisi kõige mustemaks kuuks. Selge on see, et tehingute arv ei taastu niipea, kuna me seisame silmitsi majanduslanguse, kasvava tööpuuduse ning tarbijate ebakindlusega. Tehingute arvu taastumist näeme pigem järgmise aasta teiseI poolel," sõnas Habal.

Habal märkis, et maaklerite sõnutsi on populaarsemaks muutunud maamajad ning päringuid nende kohta on esitatud silmapaistvalt palju.

Eliste sõnul on positiivne ka see, et erinevalt 2009. aastast on tänavu kinnisvaraturul pakkumist tunduvalt vähem ning kuna sel korral on majanduslanguse taga tervishoiukriis, siis kinnisvarargu see liiga palju ei mõjuta ning pankadelt saab kodu ostuks jätkuvalt laenu.

"Erinevalt 2008-2010 aastate kriisist jääb sel korral kõigi eelduste alusel pankade krediidiliin laenuvõtjatele avatuks ning eluasemelaenude intress püsib suhteliselt analoogsel tasemel nagu enne koroonaviiruse pandeemiat, mis võimaldab elamispindu vajadusel soetada suhteliselt sarnastel tingimustel nagu varasemalt," ütles ta.

"Kui kellelegi jääb arusaamatuks, miks töötukassa toetusmeetmeid kasutanud ettevõtete töötajatele täna eriti laenu ei taheta anda, siis põhjus peitub ju pelgalt selles, et need ettevõtted ei pruugi peale toetusmeetmete juhtme seinast tõmbamist enam kuigi kaua tegutseda või nad peavad osa töötajatest vabanema või nende palka jäädavalt arvestataval määral vähendama," lisas Eliste.