Vahendusplatvormide nagu Airbnb või Booking kaudu lühiajaline korterite ja majade üürimine on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning külaliskorterite turuosa on majutusturul üha olulisem.

Turule siseneda on lihtne, piisab tühjalt seisva korteri olemasolust, samas ei ole aga õiguslikult selge, millal tuleb seda käsitleda majandusteenusena ja milliseid nõudeid tuleb järgida. Ka on küsimuseks, kuidas tagada turuosaliste võrdne kohtlemine ja aus konkurents, vältides samas ülemääraseid piiranguid. Kehtivas turismiseaduses lühiajalist üüri eraldi välja ei toodagi.

Majandusminister Erkki Keldo ütles ERR-ile, et ettevõtjad on päris pikalt rääkinud murest, et kui professionaalsed majutusasutused nagu hotellid täidavad väga palju erinevaid riiklikke reegleid, siis lühiajalise majutuse asutustel mingeid kohustusi ei ole. Sellepärast algatas majandusministeerium turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, et just lühiajalise üüri turgu korrastada.

"Turg vajab läbipaistvat ja ausat konkurentsi," sõnas Keldo.

MKM tahab, et lühiajalise üüri regulatsioon oleks muudatuste tagajärjel lihtsam ja selgem. Võimalike lahendustena pakub ministeerium kas majutusteenuse regulatsiooni täpsustamist turismiseaduses või siis kohalike omavalitsuste ja teiste järelevalveasutuste seirevõimekuse suurendamist, tuginedes eeskätt olemasolevatele andmeallikatele.

Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimehe Madis Laidi sõnul on 86 protsenti lühiajalise rendi turul tegutsejatest ettevõtted ning eraisikuid on vaid väga väike osa.

Laid märkis, et praegu tegutsevad hotellid väga õhukeste marginaalidega ja kui osa turuosalisi saavad pakkuda väga madalaid hindu, moonutab see paratamatult turgu.

"Põhiline konkurentsimoonutus tekib erinevusest nõuetes. Kui lühiajalise rendi korterit välja rentides ei järgita tuleohutust ja külaliste registreerimist, annab see kõik ebavõrdse konkurentsi, sest keegi ei teagi, kes kus ööbib," selgitas Laid.

Seaduse väljatöötamiskavatsuse kohaselt peakski ka lühiajalise üüriteenuse pakkujal tekkima kohustus külalised registreerida. Nimelt ütleb Schengeni rakenduskonventsioon, et majutusettevõtja vastutab külaliste andmete kogumise ja säilitamise eest, kuid nüüd soovitakse suuremat selgust, et see kehtib ka Airbnb ja teiste sarnaste lühiajaliste üüriteenuste puhul.

Keldo sõnul on ta teinud ettepaneku, et vähendada ka hotellide nõudeid sellistes valdkondades, kus infotehnoloogia on appi tulnud ja maailm muutunud.

"Aus konkurents tähendab, et ka olemasolevatel hotellidel poleks piiravaid regulatsioone, mida tänapäeval enam vaja ei ole," ütles Keldo.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul on lühiajalisele majutusele regulatsioonide kehtestamise tagajärjeks tõenäoliselt kõrgemad turule sisenemise barjäärid ja seeläbi kõrgemad majutuse hinnad.

"Paneme piiri peale turistide arvu potentsiaalsele kasvule," lausus Toompark muudatuse mõjusid prognoosides.

Kinnisvaraarenduse vaatest ei ole kavandatav muudatus väga tähtis, sest kui tüüpiline arendaja mõtleb, et müüks mõne korteri üüriinvestorile või majutusäri tegijale, siis korteri olemuses Toompargi sõnul sellega seonduvalt suurt vahet pole.

Majandusministeerium kavandab muudatuste jõustumise ajaks 2027.-2028. aastat.