Esimese kvartali 0,7-protsendises majanduslanguses oli koroonaviiruse mõju veel väike. Hotellidele ja restoranidele oli esimene kvartal, eriti selle lõpp kahtlemata kesine, kuid sügavam majanduslangus algab teises kvartalis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eestis see sisenõudluse pool... Täna ka linnapildis ringi vaadates ei ole kõige hullem lugu, aga kui tööstuse probleemid süvenevad, siis me saame rääkida päris järsust majanduslangusest teises kvartalis. Kahekohalisest kindlasti," kommenteeris SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eesti SKP-st kolm neljandikku moodustab väliskaubandus. See tähendab, et kuigi Eesti piirangutepoliitika on olnud leebe, lähedal Rootsile, ei aita see meid väga palju.

"Eesti majanduse puhul põhiline on see, kuidas taastuvad välisturud. Me oleme ikkagi nii avatud, et kui mujal maailmas paremaks ei lähe, siis meie tööstus ka ei tugevne. Siseturg üksi ei tasakaalusta seda, mis meil jääb eksportivas sektoris puudu," tõdes Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Värskemad tööstust iseloomustavad numbrid ei ole eriti rõõmustavad. Aprillis vähenes töötleva tööstuse toodang 15 protsenti ning tööstusettevõtete kindlustunde näitajad on peaaegu sama madalal kui 2009. aasta kriisi põhjas.

"Kui ma mõtlen jõukamate Lääne-Euroopa riikide peale, siis suhtelisel skaalal läheb esimene poolaasta oluliselt paremini. See löök võib tulla järsem teisel poolaastal, kui on pikalt vindunud tööstussektori probleemid, hakkavad säästud otsa lõppema, meetmed otsa lõppema. Keegi ei tea, mida sügis toob, aga väga optimistlikku sõnumit saata ei ole," ütles Nestor.