Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus kirjutas pöördumises haridus- ja teadusministeeriumile, et seoses koroonaviiruse levikuga, ei saa kõrgkoolid ega tudengid arvestada sellega, et kolmandatest riikidest pärit tudengid saaksid kindlasti sügisel Eestisse õppima tulla.

Annus ütles ERR-ile, et teadlaste prognooside kohaselt võib suure tõenäosusega sügisel tulla viiruse teine laine, mille jaoks praegu valmistutakse.

"Igaljuhul tuleb arvestada riigi kohustusega kaitsta ennekõike Eesti inimesi. Kui ei ole usaldusväärseid andmeid olukorra kohta viiruse levikul kolmandis riigis, siis lihtsalt olukord ongi muutunud, maailm on muutnunud. Me ei saa enam arvestada selliste reeglitega, mis veel kolm kuud tagasi kehtisid," ütles Annus.

Annus lisas, et pool elamisloaga üliõpilastest tuleb kõrge sisserändamise riskiga kolmandatest riikidest nagu India, Nigeeria, Iraan, Pakistan ja Bangladesh.

Annus rõhutas, et oluline on tingimus, et viiruse leviku olukord oleks sarnane mõlemal pool piiri.

Lisaks on siseministeeriumil plaan edasi töötada eelnõuga, mis korrastab õpirände tingimusi.

Eelnõuga on plaanis muuta elamislubade andmist, töötundide piirarvu ning Eestisse elama jäänud tudengite palka. Muu hulgas lõpetatakse eelnõu järgi pikaajalise viisa andmise Eestis õppiva või töötava välismaalaste pereliikmetele ja elamisloa saanud välismaalase abikaasale ei antaks esimese kahe aasta jooksul elamisluba.

Annus ütles, et õpiränne on oma olemuselt ajutise iseloomuga ning on loogiline, et välistudengid pöörduvad pärast õpinguid tagasi oma koduriiki.

"Vaadates, milline on suure lisandväärtusega välismaalane ka kehtiva välimaalaste seaduse kohaselt, kes on Eestisse oodatud, siis me kavatseme kehtestada ka välistudengitele, kes tahavad siia tööle jääda, samasuguse nõude. Tööandja peab neile maksma vähemalt eelmise aasta keskmist palka, mis on siis 1407 eurot," ütles Annus.  

Annuse sõnul soovib ministeerium piirata välistudengite tööaega õpingute kõrvalt 16 tunnile nädalas. Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidaku hinnangul pole töötundide arvu piiramine põhjendatud.

"Kui meil ei ole teada väga palju juhtumeid, kus üliõpilased nii palju töötaksid, et nad ei saa õpingutega hakkama, just välisüliõpilased, siis ei ole ka ühtegi objektiivset argumenti nende töötundide piiramisel," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Kõrgkoole sellise probleemi ilmnemine ei üllata

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas ütles ERR-ile, et üliõpilaste sissesõidu piiramine ei tule ülikoolidele üllatusena.

"Muresid on õhus päris palju, see toob kaasa rohkesti ka tehnilist laadi probleeme, näiteks kui üliõpilane on vastu võetud, aga 1. septembri paiku Eestisse tulla ei saa, kas ta jätta üliõpilastenimekirja, immatrikuleerida, kustutada või lükata ta õpingute algus edasi," ütles Pärtlas.

Kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste sissesõidu piiramine mõjutaks Pärtlase sõnul umbes 70 EMTA tudengit.

"Kas siis välisüliõpilased on Eestis oodatud või me peaksime neid tõrjuma? Ambivalentsus on praegu Eesti ülikoolide vaates natuke õhus," ütles Pärtlas ja lisas, et küsimärgi all on ka Euroopa-sisese Erasmuse üliõpilasvahetuse plaanipärane toimumine.

"Muusika- ja teatrialal distantsõpe on võimalik mingis mahus, teatud ainetes, kuid kindlasti mitte peamise õppemeetodina," ütles Pärtlas.

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles ERR-ile, et praeguste plaanide järgi peaks sügisest siiski õppetöö suures mahus tavavormis käivituma.

"Seoses eriolukorraga on viisade taotlemise periood kindlasti pikem. Tavaolukorras on ta poolteist kuud olnud, aga nüüd hinnatakse, et see võib olla kolm kuud," ütles Voll ja lisas, et osa tudengitega tuleb õppetööd alustada distantsõppelt, kuid tehnikaülikool on sellega arvestanud.

Voll täpsustas, et esialgu pakutakse neile, kes septembriks kohale ei jõua, kaugõppe võimalust vähemalt oktoobri lõpuni. Kui selgub, et tudengid ei saagi Eestisse tulla, siis tuleb Volli sõnul hakata plaane ümber tegema.

"Peame igale õppekavale eraldi otsa vaatama, millistel kavadel on piisavalt eestlasi ja EL-i üliõpilasi. Kui me näeme, kus kriitiline mass kokku ei tule, siis tuleb võibolla vaheaasta teha," ütles Voll.

Voll täpsustas, et bakalaureuse- ja magistriõppesse tuleb ingliskeelsetele õppekavadele õppima umbes 600 üliõpilast, kellest kaks kolmandikku on pärit kolmandatest riikidest. Doktoriõppes on aga pooled tudengid välisriikidest.

Siseministeeriumi plaan õpirände tingimusi muuta võib Volli sõnul teha ülikoolile kahju, kui mõni talent jääks uute tingimuste pärast Eestisse tulemata.

"Tehnikaülikoolist Eestisse töölejäämine on kindlasti kõige kõrgem, IT-kavadel on see 60-70 protsendi vahel, inseneerialal 50 protsendi juures," ütles Voll.

Välistudengite arv kasvab iga aastaga

Eestis õppivate välistudengite arv on seni kasvanud iga aastaga.

Hariduse infosüsteemi andmetel on Eesti üliõpilastest praegu 12 protsenti välisüliõpilasi. Üle 45 000 tudengist on neid üle 5500 ja nende hulgas on väljastpoolt Euroopa Liitu õppimas veidi üle 3400 tudengi.

Kõige rohkem välisüliõpilasi on pärit Soomest - ligi 1300 tudengit. Venemaalt on üle 400 tudengi, järgnevad Nigeeria ja Ukraina.

Kõige rohkem õpib välisüliõpilasi ärinduse, halduse ja õiguse õppevaldkonnas. Neid on 2000. Järgnevad sotsiaalteadused ligi 800 ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ligi 700 välistudengiga.

5500 välisõppurist on tasulisel õppekohal umbes 3700 üliõpilast ehk 67 protsenti. Õppemaks on ülikooliti ja erialati erinev ning ulatub keskmiselt 1700 eurost 5500 euroni aastas. Kõrgeim on see 12 000 euroga Tartu ülikooli meditsiini eralalal.