Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus kirjutas pöördumises haridus- ja teadusministeeriumile, et seoses koroonaviiruse levikuga ei saa kõrgkoolid ega tudengid arvestada sellega, et kolmandatest riikidest pärit tudengid saaksid kindlasti sügisel Eestisse õppima tulla.

Annus lisas, et pool elamisloaga üliõpilastest tuleb kõrge sisserändamise riskiga kolmandatest riikidest nagu India, Nigeeria, Iraan, Pakistan ja Bangladesh. Lisaks on siseministeeriumil plaan edasi töötada eelnõuga, mis korrastab ja karmistab õpirände tingimusi.

Mailis Reps ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et välistudengite Eestisse tuleku piiramine on ülikoolide rektorite jaoks väga suur mure.

"Võtame näiteks muusika- ja teatriakadeemia, siis seal on ju arvestatav hulk väga häid muusikuid, kes tulevad kolmandatest riikidest. Meie välisüliõpilastest on väga suur osa ka Euroopa Liidu sisesed. Ja me tõesti ju ei tea, kas pandeemia raames näiteks liikumine ka Euroopa Liidu sees on võimalik. Hetkel ju ka see ei ole võimalik. Väga suur hulk tuleb Soomest näiteks. Ka siin on küsimus, kas meie piirid jäävad lahti sügisel. Loomulikult me ei saa ju ennustada kõike. Aga sellist üldist signaali, et Euroopa Liidu piirid jäävad kinni, ei ole," kommenteeris Reps.

Ministri sõnul on asjad pigev vastupidi ning kõik Euroopa Liidu liidrid räägivad sellest, et juuni teisest poolest peaksid olema piirid avatud ja kui vähegi võimalik, siis ka kolmandatesse riikidesse. Seda kõike Repsi sõnul selleks, et võimalikult kiiresti majandust taastada.

"Kindlasti ei hakka keegi üliõpilastele eraldi piiri hoidma. Aga rektorid muidugi on mures. Küsimus on, kas üldse tudengid julgevad liikuda," märkis Reps.

Reps rääkis, et kui tulevad ainult Eesti eripärast tingitud administratiivsed takistused, siis tuleb panna lauale kõrghariduse lisarahastamise teema.

"Kui Eesti otsus on olnud see, et meie üliõpilased ei pea maksma õppemaksu ja kui me siia lisame, et kolmandatest riikidest välisüliõpilasi ei tohi võtta, siis on selge, et see oleks eelarves väga-väga suur miinus. Ja meie suurtele ja väikestele ülikoolidele tähendaks see väga suuri summasid," lausus Reps.

Saates oli juttu ka ootamatult Tallinna Tehnikaülikooli rektori kohast ilma jäänud Jaak Aaviksoo prognoosist, et viie kuni 10 aasta pärast on Eestis tasuline kõrgharidus, sest lihtsalt raha ei jätku.

Repsi sõnul on kõrgharidusse raha juurde kindlasti vaja, aga tasuta kõrgharidusest loobuda ta ei taha.

"Ootus on praegu see, et me kuidagi ei tahaks loobuda tasuta kõrgharidusest," sõnas Reps.

"Aga jah, me peame kõik ühiselt nentima, kas me oleme valmis mingiteks maksualasteks muudatusteks, et kogumegi rohkem maksusid või me leiame mingeid võimalusi, kuidas ülikoolid saavad ise oma vahendeid juurde. Varem või hiljem see diskussioon tuleb," lausus Reps.

"Ma arvan, et me suudame üheltpoolt nii majandust kasvatada kui ka maksusid paremini koguda. Meie maksubaas on selgelt liiga madal. On variant ka, et me maksusid ei korja, aga kõik teenused on tasulised. Eks see on majandusmudelis kinni," lisas ta veel.