"Ühendkuningriik ei osale alates 1. jaanuarist Erasmus+ programmis, mis tähendab, et tulevikus ei ole võimalik eestimaalastel õppida programmi raames Ühendkuningriigis ega Briti kodanikel Eesti kõrgkoolides," ütles haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Sten Otsmaa ERR-ile. Tema kinnitusel kõik praegu toimuvad vahetused ja projektid kestavad aga planeeritud mahus kuni nende lõppemiseni.

Ministeeriumil ei ole täpseid andmeid, kui palju Eesti elanikke Ühendkuningriigis õpib, kuna üliõpilased ei kohustatud oma õpingutest teavitama. "Teadaolevalt õpib Ühendkuningriigi kõrgkoolides umbes tuhat Eesti kodanikku, sealhulgas tudengid, kes õpivad Erasmus+ programmi raames," märkis Otsmaa.

Erasmus+ on Euroopa Liidu hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetusprogramm, mille raames on üliõpilastel võimalik minna õppima oma kodukõrgkooli Erasmuse partnerkõrgkoolidesse ja käia praktikal teistes Euroopa Liidu riikides või EL-iga assotsieerunud riikides. Programmi raames saavad vahetusüliüpilased EL-i eelarvest stipendiumi 470-520 eurot kuus ning mõnel juhul ka veel lisatoetusi. Seoses Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise üleminekuperioodi lõpuga need võimalused kaovad ning õppuritele tekivad uued kohustused.

"Võrreldes varasemaga lisandub alates uuest aastast Ühendkuningriiki õppima või elama asudes kohustus taotleda viisat, mis sõltub õppeperioodi pikkusest, kui Ühendkuningriigis õpitakse kauem kui kuus kuud, siis tuleb taotleda tudengi- või õpilasviisa," selgitas Otsmaa.

Lisaks tõuseb omal käel sinna õppima asumisel suure tõenäosusega õppemaks, sest Eesti on Ühendkuningriigile alates uuest aastast niiöelda kolmas riik ning eestlastele hakkavad kehtima vastavalt kolmandate riikide õppemaksud.

"Otseselt aga õppemaksu Ühendkuningriigi lahkumine ei mõjuta sarnaselt näiteks ühiselamukohale või stipendiumitele ning need sõltuvad jätkuvalt õpilase ja kooli vahel sõlmitud kokkuleppest," märkis haridusministeeriumi esindaja.

Otsmaa sõnul on Ühendkuningriik Erasmus+ programmis osalejate seas Eestis populaarsuselt seitsmendal kohal. 2018. aastal valis selle Erasmus+ raames oma õpingute või praktika sihtkohaks 47 Eesti üliõpilast, 2019. aastal 41 ning 2020. aastal on seni neid olnud 13. "Kokku on lõppeva Erasmus+ programmiperioodi (2014-2020) jooksul Ühendkuningriigis õpirändes olnud 562 tudengit, sealhulgas kutsekoolide õppureid," ütles Otsmaa.

Eestis õpib praegu 46 briti tudengit, neist enim Tartu Ülikoolis.

Johnsoni otsus tekitas pahameelt

Briti peaminister Boris Johnson lubas veel selle aasta alguses, et Ühendkuningriik jätkab Erasmus+ programmis, kuid eelmisel nädalal teatas ootamatult, et sellest jäädakse ikkagi eemale.

This turned out to be a blatant lie. pic.twitter.com/60UGA0MOE1

— Carl Bildt (@carlbildt) December 26, 2020

"Otsus lahkuda Erasmuse programmist on suure tõenäosusega tahtlik poliitiline käik, et vähendada Briti ja Euroopa Liidu riikide noorte inimeste omavahelisi kontakte. Selle sihiks on jääda Euroopast eemale ka tulevikus," kirjutas Rootsi kunagine peaminister ja kauane välisminister Carl Bildt.

Iirimaa valitsus teatas aga nädalavahetusel, et katab oma eelarvest Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa õppuritele Erasmus+ võimaluste kasutamise, vahendas väljaanne Politico.

Iirimaa kõrgharidusminister Simon Harris ütles, et valitsus võtab selle endale alaliseks kohustuseks ning see jääb kestma nii kauaks, kuni õppurid seda kasutada soovivad. Otsuse kulu Iirimaale oleks umbes kaks miljonit eurot aastas. "See on suhteliselt väike kulu... Aga see polegi kulu, vaid investeering," ütles Harris.

Peaminister Johnson põhjendas Ühendkuningriigi lahkumist Erasmuse skeemist selle suure kuluga ning lubas käivitada brittide oma tudengivahetuse programmi, mille nimeks saab Turing scheme.