Möödunud õppeaastal õppis Eestis 5528 välispäritolu üliõpilast, mis moodustas 12,2 protsenti kõikidest üliõpilastest.

Välistudengite arv on haridus- ja teadusministeeriumi konsultandi Aire Koigi sõnul kasvanud iga-aastaselt ja trend on ka tuleviku osas kasvav. Viimase nelja aastaga on kasvanud välistudengite määr kõikidest õpilastest nelja protsendi võrra.

Enim välistudengeid oli magistriõppes (2445), seejärel bakalaureuseõppes (1777) ja doktorantuuris (591).

Populaarseimad erialad välistudengite seas on ärinduse, halduse ja õiguse õppevaldkonnas, sotsiaalteadustes ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogias.

Suurim osakaal välisüliõpilasi Eestis on Estonian Business Schoolis (EBS), kus kõikidest õpilastest üle 36 protsendi on välismaalt pärit. Kõrge osatähtsusega on märgitud ka Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ning Ettevõtluskõrgkool Mainor.

EBS-i kantsler Mart Habakuk ütles ERR-ile välistudengites on 81 protsenti soomalsed, sest EBS tegutseb ka Soomes ja üliõpilased saavad õppida nii Tallinna kui Helsingis.

Suurim arv välisüliõpilasi Eestis õpib Tallinna Tehnikaülikoolis, kus õpib 1612 välistudengit, kes moodustavad koolis õppijatest 16 protsenti. TalTechile järgnevad Tartu Ülikool 1526 üliõpilasega ja Tallinna Ülikool 900 välistudengiga.

Kolmandatest riikidest tulnud õppureid oli Eestis möödunud õppeaastal üle 3400, mis oli 62 protsenti kõikidest välistudengitest.

Enim välismaalt tulnud Eestis õppivaid üliõpilasi on Soomest, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis üle 1250 tudengi. Soome järel teisel kohal on Venemaa, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis 432 õppurit.

Samuti on Eestis õppivatest välistudengitest palju tudengeid riikidest nagu Nigeeria (347), India (241), Bangladesh (223) ning Pakistan (149).