Enim välismaalt tulnud Eestis õppivaid üliõpilasi on Soomest, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis üle 1250 tudengi. Arvates, et Soome ja Eesti vahel suudetakse sügiseks reisimine tagada, ei ole sealt tulnud õpilastega suurt probleemi ja tavaline õppetöö võiks jätkuda. Sama ka teiste Euroopa Liidu riikidega.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul võib mõningaid probleeme aga sügisel tekitada asjaolu, et kümnest riigist, mida on Eestis õppivate välistudengite seas kõige rohkem märgitud elukohamaaks, on üheksa, mis on praegusel hetkel kõrge sisserändamise riskiga kolmandad riigid.

Soome järel teisel kohal on Venemaa, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis 432 õppurit. Samuti on Eestis õppivatest välistudengitest palju tudengeid riikidest nagu Nigeeria (347), India (241), Bangladesh (223) ning Pakistan (149).

Kui nendest riikidest ei võimaldata reisimist Eestisse, jääb see saamata tuluks nii koolide kui ka riigi jaoks.

Statistikaameti uuringu järgi maksid töötavad välisüliõpilased 2018/2019 õppeaastal Eestile tulu- ja sotsiaalmaksu kaheksa miljonit eurot. Saamata jäänud kogutulu suureneb, võttes arvesse, et 67 protsenti välistudengitest õpivad tasulistel õppekohtadel, mille õppemaksud jäävad vahemikku 1700-5500 eurot semestris.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ETV hommikusaates "Terevisioon", et koolis kolmandate riikide tudengite mitte Eestisse lubamine tooks koolile suuri rahalisi kaotusi.

"Kui räägime esmakursuslastest ja kolmandate riikide tudengitest, siis see tähendab ühe semestri puhul tõenäoliselt umbes poolemiljonilist auku, kui räägime pikemast ajast ja kõigist välistudengitest, siis see tähendab ikkagi mitmeid miljoneid," ütles Valk hommikusaates.

Samuti teeb välistudengite piiramine õppetöö keerulisemaks ka eestlastest tudengitele.

"Mis juhtub on see, et päris mitmel õppekaval moodustavad välistudengid poole ja teise poole moodustavad Eesti tudengid, mis tähendab seda, et tegelikult ka nendel Eesti tudengitel on raske õppida ja see hakkab takistama ülikooli tervet õppetööd," ütles Valk.

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles hommikusaates, et koolis õpib kolmandatest riikidest tuhatkond õpilast, kes maksavad õppemaksusid kokku umbes kaks ja pool miljonit eurot.

"Inglisekeelsetelt kavadelt saadav iga-aastane tulu on ülikoolile ca 2,5 miljonit. Eelmisel aastal oli ülikooli kogueelarve üle 110 miljoni euro. Hetkel toimetame usus, et üliõpilased ikka saavad hiljemalt oktoobri lõpuks Eestisse. Kui nüüd selgub, et välisüliõpilased ei jõua sellel aastal üldse Eestisse, võib ülikool juuni alguses teha inglise keelsete kavade osas uued otsused. Mõne kava puhul pole välistatud ka nn. vaheaasta," lisas Voll.

Samuti võib Volli sõnul probleem esineda veel kooli tulemusnäitajate juures, kui õpilased võetakse kooli vastu, aga ühel hetkel eksmatrikuleeritakse, sest nad ei ole füüsiliselt kohal käinud.

"Kui me nüüd õppetööga alustame, siis peab õpilane olema immatrikuleeritud ülikooli, aga see on suur risk immatrikuleerida üliõpilane, kui teda füüsiliselt kohal ei ole. Ja kui ta kohale ei jõuagi ja mingi aja ära kaob, siis peab kool tema eksmatrikuleerima, mis viib ülikooli tulemusnäitajad alla, mida ükski ülikool ei soovi," ütles Voll.

Estonian Business Schooli kantsler Mart Habakuke sõnul saab piiride mitteavamisel sisseastujate vastuvõtu otsust lükata aasta võrra edasi.

"Eelkõige tekib probleeme 2. ja 3. kursuse välisüliõpilastel, kui neil pole võimalik Eestisse naasta ja tavakorras õpinguid jätkata," ütles Habakuk.

Habakuk lisas, et vajadusel on koolil võimekus järgmisest õppeaastast osaliselt või täielikult virtuaalõppega ka jätkata.

"Meie kogemus näitab aga, et sajaprotsendiline e-õpe pole parim lahendus, vaid parima tulemuse annab kontakttundide ja distantsõppe ühendamine. EBS hakkab aina enam pakkuma ka n-ö hübriidõpet, kus kontakttunnid ja virtuaalõpe on omavahel rohkem läbi põimunud," lõpetas Habakuk.