Kaitseminister Luik selgitas pärja viimist pronkssõduri juurde ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pronkssõdur 2020. aasta 9. mai hommikul
Pronkssõdur 2020. aasta 9. mai hommikul Autor/allikas: Aurelia Minev / ERR

Pronkssõdurit peetakse hauamonumendiks ning selle juurde viiakse pärg 9. mai asemel 8. mail, et vaenuliku propaganda võimu vähendada, ütles kaitseminister Jüri Luik.

Riigikogu liige Kai Rimmel (EKRE) esitas kaitseminister Jüri Luigele kirjaliku küsimuse, miks viib Eesti riik iga aasta 8. mail pronkssõduri juurde pärja kirjaga "Eesti rahvalt". Rimmel leidis, et pärja viimine on kasulik Venemaa propagandale ja seda võib tõlgendada kui riiklikku tunnustust Eesti okupeerimisele.

Luik tõi oma pikemas kirjalikus vastuses välja, et valitsuse 2005. aastal väljastatud avalduses Teise maailmasõja lõppemise kohta seisab, et Eesti austab kõigi nende mälestust, kes saatuse sunnil sõjas langesid.

Lisaks ütles Luik, et 2011. aastal paika pandud dokumendis "Pühade ja tähtpäevade tähistamise põhimõtted" seisab, et president või valitsuse esindaja asetab pärja Maarjamäe mälestusväljakul 1944. aasta Eesti kaitselahingutest osavõtjate mälestusmärgile, Saksa sõdurite haudadele ja punaarmeelaste mälestusmärgile.

Samas dokumendis on kirjas, et valitsuse esindaja asetab pärja juudi kalmistul oleva natsismiohvrite mälestusmärgile, ning kaitseväe kaplanid asetavad valitsuse nimel pärja punaarmeelaste hauatähisele kaitseväe kalmistul.

"Nii tulekski kogu 8. mai üritust käsitleda tervikuna, ühe või teise pärja viimist kontekstist välja rebimata," kirjutab Luik ja lisab, et pärgade viimise protokoll on toiminud aastaid ning sellest on saanud tava.

Luik rõhutas, et pärg viiakse monumendi juurde just 8. mail, mitte 9. mail ning pronkssõdurit tõlgendatakse kui hauamonumenti, et võtta trumbid vaenulikult propagandalt.

"Selgituseks olgu veel lisatud, et kaplanid ei ole pärga viies mundris, vaid vaimulikurüüs ja sümboolselt on tegu pigem kristliku mälestusaktiga, mis kriipsutab alla, et Eesti Vabariik ei sõdi surnutega," ütles Luik.

Viimasel ajal on Luige sõnul sagenenud komme viia mitme riikliku pärja asemel ühispärg kirjaga "Eesti rahvalt", mis esindab korraga riigikogu, presidenti ja valitsust.

"Tihti on see praktiliselt lihtsam ja võimaldab viia pärgi arvukatele monumentidele. Ühispärja kasutamine erinevatel mälestusüritustel on kokku lepitud 2011. aastal riigikantselei juurde moodustatud riiklike pühade ja tähtpäevade tähistamist koordineeriva ministeeriumide ning teiste riigi institutsioonide ja asutuste esindajatest koosneva töögrupi poolt," ütles Luik.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: