Kas Euroopa Liidu põhiolemus muutub, kui hakatakse võtma ühiselt laenu? Kuidas te seda õigusteadlasena hindate?

See on keerukas protsess. Sellele on raske vastata, sest Euroopa muutub, Euroopa üritab ennast kätte võtta ja lõpuks arendada valdkondi, mida siiani on lubatud. See ettepanek ei mõjuta EL-i juriidilist raamistikku ega aluslepinguid. Seda kava ei saa kuidagi võrrelda Euroopa Liidu Stabiilsusmehhanismiga (ESM-ga), mis oli arutlusel mitme riigi kõrgemas kohtus, sealhulgas ka riigikohtus.

Tookord oli tegemist küsimusega, mis jäi Euroopa Liidu õigusest väljapoole. See oli riikide kokkulepe, kuidas konkreetselt anda Kreekale laenu. Praegu on aga tegemist Euroopa Liidu õigusruumi kuuluva finatssüsteemi värskendamisega.

Siin on tekkinud aga paar juriidilist küsimust. Kui Euroopa Liit võtab laenu, siis peab tal olema ka tagatis. Euroopa Komisjon on pakkunud, et ühislaen makstakse tagasi aastaks 2058, nüüd tekib juriidiline küsimus: kuidas tagada nii pika perioodi peale juriidiline kindlus, et euroliidul eelarves on piisavalt ressursse laenu tagasimaksmiseks? Teine oluline küsimus puudutab finantssüsteemi nii jõulist värkendamist, sest struktuurfondide olemust muudetakse. Kas niivõrd võimsa finantsinstrumendi loomine ei vaja liikmesriikide nõusolekut?

Kas me vajaksime seniste aluslepingute kõrvale uut aluslepingut, mis reguleeriks ühislaenamist?

Komisjoni ettepanek on saanud üsna positiivset tagasisidet. Neli riiki (Rootsi, Holland, Taani ja Austria) on olnud kriitilised, sest nad soovivad täpselt teada, kui suur on tagastamatu abi ja laenude vahekord. Nad kardavad , et kollektiivselt laenatud raha liigub eelkõige lõunasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Aluslepingute muutmisel on oluline, kas ühislaen on praeguse kriisi lahendamiseks mõeldud üksikmeede või tahetakse luua midagi püsivamat ja pikemat. Ettepanekute eesmärk on luua lihtsam süteem, sest riigid pole haavatavuselt ja laenukapatsiteedilt võrdsed. Eks seda peavad Euroopa Nõukogu ja Parlament arutama.

Nii et kui see jääb kestvaks instrumendiks ja EL hakkab regulaarselt võtma tulevikus 27 riigi nimel ühislaenu ja jagab ka ühisvastutust, siis see eeldab aluslepingute muutmist?

Otseselt mitte. Seda on ka varem tehtud, näiteks recovery-fond on juba kasutuses olnud, kuid praegu on küsimus selles, et tegemist on väga suurte summadega ja seda planeeritakse väga pikajaliseks. Eilne plaan ei ole seatud ainult abi ja laenudega, vaid ka digipöördega ja valdkondadega, mis tagavad, et tulevikus suudetakse laen tagasi maksta. Siin võiks kaaluda, kas nii suuremahulise muutuse korral oleks vaja Euroopa tasandil pädevuste paremat kirjeldust. Aga otsest vajadust ei ole alusepinguid muuta.

EKRE liige europarlamendis Jaak Madison viitas 2012. aasta riigikohtu otsusele ESM-i asjus , et 2003. aasta rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse muudatused ei luba piiramatult delegeerida Eesti riigi pädevusi Euroopa Liidule. Madison järeldas sellest otsusest, et kuna ühislaenamine vähendab Eesti pädevust ja suurendab euroliidu pädevust, siis oleks vaja uut rahvahääletust?

Nagu ma varem märkisin, ESM on väga erinev asi sellest, mida praegu tahetakse arendada. ESM ei olnud reguleeritud Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liit oli vaid foorum, mille raames riigid otsustasid sellise mehhanismi tekitada. Praegu on tegemist euroliidu enda initsiatiiviga ja euroliidu õiguskeskkonnaga. Ja oluline on märkida, et rahvusvahelisi lepinguid ei saa panna rahvahääletusele. Seda ei luba põhiseadus.

Kas praegusel juhul on liikmesriikidel võimalik taotleda endale erandeid? Soome sai endale eraldi tagatised, kui ühiselt Kreekale laenu anti.

Eks valitsusjuhtide kõnelustel ja parlamendiaruteludel tulevad säärased kitsaskohad välja. Juba on riigid grupeerunud ja tahavad selgeid vastuseid Euroopa Komisjonilt. Ja siin tekib palju sise- ja välispoliitilisi kähmlusi. Kuid ma rõhutan, et põhimõttelisi vastuolusid liikmesriikide poolt pole esitatud, vaieldakse detailide üle pigem.

Mingeid riiveid ühislaenude puhul Eesti põhiseadusega ei teki?

Mina küll neid ei näe. Peaminister Ratas osales märtsis Euroopa Ülemkogul, mis volitas Komisjoni säärast plaani välja töötama ja nüüd on see kava esitatud. See läheb Euroopa Parlementi ja nõukogusse, kindlasti liikmesriikide parlamendid ütlevad ka oma sõna.

Kas Eestis on selle kava heakskiitmiseks vaja kindlasti riigikogu otsust?

See piir pole väga täpne. Me oleme parlamentaarne demokraatia ja parlament võib loomulikult arutada kõiki akuutseid küsimusi. Tegelikult on meil need suhestused Euroopa Liidu institutsioonidega paika loksunud. Kuna praegu pole ette näha vajadust muuta Euroliidu aluslepinguid, siis peaksime praegu tegelema sisuga, ja siis vaatama, kas juriidilisi muudatusi on vaja.

Kas siis piisab sellest et peaminister läheb Ülemkogule, seal vaieldakse, jõutakse kokkuleppele? Meie peaminister on asjaga nõustunud ja sellega on asi meie jaoks ühel pool?

See on samasugune protsess nagu euroliidu eelarve vastuvõtmine. Aga hea oleks, kui meil oleks ka backup (toetus - tõlge) parlamendis, parlamendiliikmed võivad anda vajadusel omapoolse mandaadi.

Selle paketi osa on süsihappegaasimaks, räägitud on ka digimaksust ja veel üleeuroopalistest maksudest. Maksud on ju siiani kuulunud liikmesriikide pädevusse. Kas see pole võimu delegeerimine Tallinnast Brüsselisse?

Euroopa Komsjon on need maksud välja pakkunud kui osa plaanist, et me suudaksime ühislaenu tagasi maksta. Käsku pole Brüsselist tulnud, see on arutelu koht.

Aga kui otsustame ühenduseüleste maksude kehtestamise, siis on see ju pädevuste muutmine?

See oleks küll pädevuste muutmine ja see peab oleme riikidega läbi arutatud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eks praegune hetk ongi otsustav euroliidu jaoks. Kas tahetakse Euroopa Liitu kui tugevamat majandus- ja poliitilist jõudu, või mitte. Või on erineva kiirusega liikuvate riikide ühendus, see pole aga pikas perspektiivis kasulik, seda nii Hiina ja USA-ga suhtlemisel kui ka neile vastu astumisel.