Viie kõrge ametniku sõnul kaaluvad Pariis, Berliin ja mitmed teised pealinnad variante, mis hõlmaksid EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kallase ning tema juhitava, umbes miljardi euro suuruse aastaeelarvega Euroopa välisteenistuse (EEAS) volituste vähendamist ning nende tagasiviimist Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide kätte, kirjutas Financial Times neljapäeval.

"On selge, et [EEAS] ei tööta tänapäeva maailmas nii, nagu peaks. See on düsfunktsionaalne," ütles üks FT-ga anonüümselt rääkinud ametnikest. "Probleem on struktuurne ja seetõttu tuleb struktuur ümber teha," lisas ta.

Viimastel aastatel on EL-i räsinud sõjad Ukrainas ja Iraanis, USA presidendi Donald Trumpi ettearvamatu poliitika ning tollimaksude, majandusliku surve ja energiavarustuse üha sagedasem kasutamine välispoliitika vahenditena. See on pannud paljud küsima, kas EEAS suudab endiselt tõhusalt koordineerida Euroopa Liidu vastuseid sellisele tegevusele.

Ettepanek, mis pööraks osaliselt tagasi 16 aasta taguse otsuse luua EEAS autonoomse teenistusena, on üks mitmest variandist, mida käsitletakse Prantsuse valitsuse koostatud hinnangus ja mida on jagatud teiste liikmesriikidega.

Üks Pariisi pakutud idee on piirata EL-i välispoliitikajuhi autonoomiat – see on kaksikrolliga ametikoht, mis vastutab korraga nii liikmesriikide kui ka Euroopa Komisjoni ees – ning vähendada tema võimu EEAS-i kogu maailmas tegutseva enam kui 140 delegatsiooni üle.

"Pealinnad on rahulolematud ja soovivad tõhusat viisi, kuidas välispoliitikas ühiselt tegutseda," ütles teine FT-ga rääkinud ametnik. "On reaalne oht, et EEAS rebitakse tükkideks."

Diplomaatilise teenistuse ümberkorraldamise pooldajad usuvad, et see on teostatav ilma EL-i aluslepingut muutmata, milles on sätestatud, et Euroopa välisteenistus peaks esidiplomaati abistama tingimustel, mis lepiti liikmesriikide vahel kokku 2010. aastal.

Nende tingimuste muutmine nõuaks aga kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset toetust.

Ametnike sõnul on mitmed riigid mitteametlikult väitnud, et Euroopa välisteenistuse, liikmesriikide välisministeeriumide ning komisjoni ja nõukogu välissuhete direktoraatide vahel on liiga palju kattuvust ja liiga vähe koordineerimist.

Neid muresid on süvendanud EL-i kõrge välisesindaja Kaja Kallase kalduvus väljendada mõnes küsimuses – näiteks EL-i ja Hiina suhetes – oma seisukohti ja esitada ettepanekuid enne, kui liikmesriigid on ühise positsiooni kokku leppinud.

Samas käib EEAS-i ja Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni vahel võitlus mõjuvõimu pärast EL-i välis- ja julgeolekupoliitikas. Kunagine Saksamaa kaitseminister von der Leyen on on oma rolli traditsioonilistest piiridest laiemaks nihutanud ja kujundanud komisjonist enda sõnul geopoliitilise komisjoni, loonud selle koosseisus esimest korda EL-i kaitsevoliniku ametikoha ning võtnud regulaarselt juhtrolli bloki reageerimisel Venemaa sõjale Ukrainas. Samuti on ta kaalunud luureinfo jagamise üksuse loomist, mis sarnaneks EEAS-is juba töötava üksusega – idee, millele Kallas on vastu.

Kolme ametniku sõnul võivad EEAS-i reformiplaanid olla seotud ka aruteludega EL-i järgmise ühise eelarve üle, kuna paljud liikmesriigid nõuavad Brüsselis kulude kokkuhoidu ja tööprotseduuride lihtsustamist. EEAS-i ülesannete viimine komisjoni ja nõukogu struktuuridesse võiks nende hinnangul vähendada ametikohtade arvu ja säästa raha.

Näiteks võiks sanktsioonide nimekirjade koostamine ja sõjaliste missioonide ettevalmistamine minna nõukogu sekretariaadi pädevusse, samal ajal, kui igapäevast diplomaatiat hakkaks juhtima Euroopa Komisjon.

Ideid EL-i välisteenistuse ümberkujundamiseks arvestatakse ka uue julgeolekustrateegia koostamisel, mille Euroopa Komisjon plaanib avaldada sel suvel, märkisid kaks ametnikku FT-le.

Prantsusmaa esialgseid ideid võimalike lahenduste kohta arutatakse kahepoolselt liikmesriikide valitsuste tasemel ja need on ühed paljudest Euroopa välisteenistuse tuleviku kohta käivatest variantidest, ütlesid ametnikud.

Pariis on selgelt öelnud, et kõigil variantidel on plusse ja miinuseid. Élysée palee (Prantsuse presidendi administratsioon – toim.) keeldus teemat FT-le kommenteerimast.

Kallase esindaja ütles Financial Timesile, et ta on täielikult keskendunud oma mandaadi täitmisele, lisades: "Selle oluline osa on nii EEAS-i kui ka Euroopa Komisjoni tugevdamine, et viia ellu aluslepingutest tulenevaid välis- ja julgeolekupoliitilisi ülesandeid."

"EL-i välispoliitika on tugev siis, kui liikmesriigid on ühtsed," rõhutas Kallase esindaja.

Prantsusmaa välisministeerium viitas minister Jean-Noël Barrot' märtsis tehtud märkustele, et EL vajab tugevamat diplomaatilist teenistust, mis teeb tihedat koostööd liikmesriikidega ja tagab iga institutsiooni konkreetsete pädevuste austamise, eriti tulevases Euroopa julgeolekustrateegias.

Kui Financial Times küsis ettepanekute kohta Berliinist, vastas üks Saksa ametnik, et muutuvas maailmas vajab Euroopa tugevamat välispoliitikat ning Saksamaa on EEAS-i loomisest saadik töötanud selle nimel, et parandada otsustusprotsesse ja tugevdada ühist välispoliitikat.

FT-ga rääkinud ametnike sõnul viib Euroopa välisteenistus läbi ka sisemisi analüüse võimalike reformiideede kohta.

Endine EL-i ametnik Stefan Lehne, kes on nüüd Brüsselis tegutseva mõttekoja Carnegie Europe vanemteadur, ütles FT-le: "Kui vaadata EL-i välispoliitika arengut viimase viie aasta jooksul, on üsna selge, et tulemused pole olnud positiivsed. On vaja reageerida ümbritsevale negatiivsele keskkonnale ja institutsioonilised muutused on üks viis selleks. Oleks kummaline mitte kohandada instrumente ja struktuuri uue reaalsusega, millega EL täna silmitsi seisab."

EL ametnik: kiireid otsuseid pole oodata

ERR-iga rääkinud Euroopa välisteenistuse ametnik rõhutas, et kiireid otsuseid EEAS-i reformimiseks ei ole oodata ning viitas vajadusele muuta selleks Euroopa Liidu aluslepinguid, mis nõuaks kõigi riikide heakskiitu.

"Euroopa Liidu ühise välispoliitika kujundamine 27 liikmesriigi vahel on keeruline protsess. Nii liikmesriigid  kui ka kõrge esindaja (Kallas - toim.) ja EEAS mõtlevad pidevalt, kuidas seda protsessi efektiivsemaks muuta. Nii ka praegu," märkis ta.

"Oleme prantslastega tihedas kontaktis, aga töö selle paberiga on alles algfaasis ja kiireid otsuseid pole põhjust oodata. Lõppkokkuvõttes on tegu liikmesriikide otsusega, sest EEAS-i staatus on määratud EL aluslepingutes," ütles ametnik ERR-ile.

"Liikmesriigid otsustasid luua EEAS-i, et vältida Euroopa Komisjoni domineerivat rolli välis- ja julgeolekupoliitikas," viitas ta.

Reuters: Kallas võib võimu ka juurde saada

Uudisteagentuuri Reuters nähtud dokumendi kohaselt pakutakse välja kolm võimalust Euroopa Liidu välispoliitika ümberkorraldamiseks. Ühe variandi kohaselt saaks Kallas Euroopa Komisjonis võimu juurde. 

Temast saaks komisjoni esimene asepresident, kelle vastutusalasse kuuluksid ametkonnad, mis tegelevad mitme poliitikavaldkonnaga, sealhulgas välissuhete, kaubanduse ja majandusarenguga. 

Selle variandi kohaselt suureneks Kallase mõju Euroopa Komisjoni sees märkimisväärselt. Praegu on ta üks kuuest asepresidendist ning peab jagama järelevalvet mitme poliitikavaldkonna üle teiste juhtidega.

Neljapäeval töötajatele saadetud e-kirjas märkis Kallas, et Euroopa välisteenistuse, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vaheliste suhete üle on arutletud juba alates välisteenistuse loomisest, kuid ta tervitab uut arutelu selle üle. Ta tõi veel välja, et EL-i institutsioonide rollid on aluslepingutega selgelt paika pandud ning need ei ole muutunud.