Tänavu ei nõuta avalikes supluskohtades tualettruumide ja prügiurnide olemasolu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Inimesed rannas. Pilt on illustratiivne.
Inimesed rannas. Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: Helen Wright/ERR

Suplushooaja avamiseks 1. juunil on praegu valmis 53 supluskohta, mille rannad on heakorrastatud ning mille veekvaliteet on nõuetele vastav. Tänavu ei nõuta avalikes supluskohtades enam prügikastide ja riietusruumide olemasolu.

Terviseamet jälgib veekvaliteeti kokku 85 supluskohas, neist 37 on mererannad ja 48 siseveekogu. Esmakordselt on vee kvaliteet jälgimise all üheksas uues supluskohas.

Suplusvee kvaliteeti jälgitakse Harjumaal 20, Ida-Virumaal kümnes, Tartumaal kümnes, Järvamaal üheksas, Pärnumaal kuues, Hiiumaal viies, Jõgevamaal ja Valgamaal neljas, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Võrumaal ja Saaremaal kolmes suplusrannas. Vähem seiratavaid supluskohti on Viljandimaal, Raplamaal ja Põlvamaal.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lembi Tiksi sõnul on selle suplushooaja suurim muudatus see, et enam ei nõuta avalikes supluskohtades riietuskabiinide, tualettruumide ja prügiurnide olemasolu.

"Muudatuse tingis asjaolu, et vana korra kõrged nõudmised tekitasid praktilises elus paljudele supluskohtade valdajatele probleeme ning takistasid seega supluskoha asutamist," ütles Tiks, kelle sõnul pole supluskohana registreerimata veekogu valdaja kohustatud ka võimalikku reostusohtu näitavaid veeproove tegema.

"Tulemuseks oli olukord, kus inimesed käisid supluskohtades suplemas, mille veekvaliteet ei vastanud nõuetele," lisas ta.

Tiksi sõnul ei saa terviseamet sellistes kohtades suplemist takistada, mistõttu tuleb suurendada seiratavate supluskohtade arvu. "Kuna eelkõige on oluline kaitsta inimeste tervist, on oluline suurendada avalike supluskohtade arvu ning motiveerida nende haldajaid vee kvaliteeti regulaarselt kontrollima. Sel aastal on näha, et huvi veekogu supluseks avada ja seega vee kvaliteeti kontrollida on eelmise aastaga võrreldes suurem," rääkis Tiks.

Supluskohad peavad olema suplushooajal hooldatud ja korrastatud. Supluskohas on alati olemas suplejatele nähtavas kohas suplusvee kvaliteedi info ja supluskoha valdajate kontaktandmed.

Kuna inimesed on harjunud suplemas käima ka avalikes looduslikes veekogudes, tuleks suplejail alati ka ise vee puhtuses veenduda. Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, õlikile või on vesi läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam.

Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist vältida ka nõuetele vastavas ja vee kvaliteeti seiratavas supluskohas.

Sellel aastal ei tohi unustada avalikes supluskohtades ka mõistliku vahe hoidmist teiste inimestega. Infot suplushooaega ja koroonaviirust puudutavate küsimuste kohta leiab terviseameti kodulehelt.

Supluskohtade veekvaliteedi andmetega on suplushooaja jooksul võimalik tutvuda terviseameti kodulehel http://vtiav.sm.ee/.

Eelmise suplushooaja vältel võeti kõikidest jälgitavatest supluskohtadest kokku ligi 600 suplusveeproovi, neist ligi 200 terviseameti järelevalve käigus.

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri - Escherichia coli (kolibakteri) ja soole enterokokkide - hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna nad võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku fekaalse reostatuse määratlemisel.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist 31. augustini.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: