Heakorranõuetest loobumine ei pane Viimsi valda mitteametlikke supluskohti ametlikeks muutma
Terviseamet ei nõua tänavu avalikes randades prügikastide, riietuskabiinide ja tualettruumide olemasolu. Amet soovib selle tulemusel saada juurde avalikke supluskohti, kus kontrollitakse vee kvaliteeti. Viimsi valla esindaja sõnul ei pane heakorranõuetest loobumine aga mitteametlikest supluskohtadest ametlikke randu looma.
Terviseameti kinnitusel jäi avalikke supluskohti aastatega vähemaks, sest nende valdajate sõnul oli kõiki heakorratingimusi keeruline täita. See tõi ameti väitel palju mitteametlikke supluskohti, kus käiakse küll endiselt ujumas, kuid vee puhtust ei kontrollita, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Et omavalitsused ei loobuks raha tõttu avalike randade pidamisest, loobus terviseamet prügikastide ja tualettruumide nõudmisest.
"Pigem on mõte selles, et saada juurde seiratavaid supluskohti, et me saaksime parema ülevaate sellest, milline on vesi meie erinevates veekogudes," selgitas terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.
Avaliku supluskoha puhul nõutakse selle valdajalt koostöös terviseametiga vee seirekalendri pidamist.
"Meil tekib ka õigus vajadusel öelda, et seal ei tohi supelda. Muidu meil sellist õigust ei ole," ütles Saar.
"Miks ei võiks terviseamet praegu minna seal puhtust kontrollima? Kui on kindel traditsioon seal ujumas käia, saab ju kohalik omavalitsus tellida sinna ka praegu proovivõtud," kommenteeris Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Alar Mik.
Tallinna lähedal Viimsi poolsaarel on lisaks ametlikule Haabneeme rannale mitmeid mitteametlikke supluskohti. Heakorranõuetest loobumine ei pane valda neist ametlikke randu looma, sest seda tehakse arengukava järgi.
"On kindlad kohad, kus inimesed käivad ujumas. Kas seal on nõutud või ei ole nõutud heakorrateenuseid või prügikaste, me osutame neid igal juhul. Kui inimesed seda soovivad ja maaomanik on nõus sellega eramaal, siis me oleme sinna alati ka pannud kabiine või prügikaste juurde," ütles Mik.
Viimsi valla ametlikus Haabneeme rannas käib soojal suvepäeval kuni 4000 inimest. Rannas on 23 prügikasti, riietuskabiinid, tualettruumid ja vetelpääste, mis moodustab veidi alla poole kogu kulust, mis vallal ranna korrashoiule läheb.
"Haabneeme supluskoha aastased hoolduskulud on umbes 50 000 eurot. Sinna alla kuulub kõik alates liiva sõelumisest tualettide koristamiseni ja prügikastide tühjendamiseni kümme korda nädalas," selgitas Mik.
Viimsi Vallavalitsuse kinnitusel kontrollitakse Haabneemes vee kvaliteeti kuus korda rannahooaja jooksul ning vetikate vohamise ajal tellitakse terviseametilt lisateste. Seda ka mitteametlikes randades.
Toimetaja: Merili Nael