Litsentsinõue ei pruugi kodumajutuse probleeme lahendada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pixabay

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tegi sel nädalal ettepaneku kehtestada linnas peetavatele külaliskorteritele litsentsinõue. Kas aga litsentsi kehtestamine on mõistlik ja milline oleks selle mõju lühirendiäri tulevikule?

Öörahu rikkumised, prügi sorteerimata jätmised, hooletu suhtumine ühiskasutatavasse varasse - need on mõned näited Tallinna turismisektori esindajate ja Vanalinna seltsi etteheidetest, millest linnapea Mihhail Kõlvart oma litsentsinõude kehtestamise ettepanekus lähtus.

Litsentsi saamise üks eeldus on ettepaneku kohaselt 2/3 korteriühistu liikmete nõusolek majutusteenusega.

Raul Markus on üks kolmikust, kes pea neli aastat tegutses pealinna lühirenditurul. Neil oli Kalamajas ja Mere puiesteel kokku 18 korterit ning kuni koroonakriisi lahvatamiseni oli äri edukas. Kui suureks peab ta tõenäosust, et ühes korteriühistus õnnestub majutusteenuse osutamisele kahe kolmandiku nõusolek saada?

"See on kohvipaksu pealt ennustamine, aga ma usun küll inimeste headusesse ja heasse tahtesse. Aga üldiselt, olles ka juriidilise taustaga, siis siin on mu nägemus negatiivne. Üldiselt tõenäosus saada ühistus seda nõusolekut kokku on ikka väga väike. Ma ei ütleks, et võimatu, aga väga raske. Nüüd ongi küsimus see, et kas selle nõusoleku saavutamine on seda vaeva väärt," ütleb Apple Apartments juhataja Raup Markus. "Me alati üritasime igal pool sõbralikult läbi rääkida. Inimestel on selgelt hirmud ja me üritasime läbi rääkida ja üldiselt sai hakkama. Need hirmud sai hajutatud, aga ühes kohas ikka ei õnnestunud ja me loobusimegi. Ja ega alati on neid, kes ei ole mingi konkreetse asjaga rahul."

"Kõigepealt, meie eesmärk ei ole midagi keelata. Meie eesmärk on, et tallinlaste huvid ja õigused oleksid kaitstud ja tagatud. Ja iga inimene enda majas omab õigust elada privaatses ja koduses keskkonnas," ütleb aga Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Eestis tegutseb ligi 1600 majutusettevõtet ning lühiajaline nii-öelda kodumajutus selliste platvormide kaudu nagu Airbnb ja Booking.com moodustab kogu majutusest 14-16 protsenti. Muresid külaliskorteritega on, eriti suvisel ajal.

"Ma võiks välja tuua võib-olla kaks põhipiirkonda. On Tallinn, Tallinna Kesklinna linnaosa ja samamoodi ka Pärnu. Need on tegelikult kaks linna, kes nendes küsimustes on seisnud pidevalt probleemide ees ja kõikvõimalikes erinevates muredes," tõdeb korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Suvepealinnas Pärnus 25 korteriühistu juhatusse kuuluv Raido Ilp ütleb, et Tallinna linnapea mõttel võib olla jumet, kuid see on hetkel veel üsna toores.

"Mõttel on selles osas jumet, et see olukord võib-olla vajaks reguleerimist selles osas, et tõesti oleks tagatud korteriühistutes tänaste probleemide lahendused, aga see litsents, ma arvan, ei lahenda neid muresid, mis täna on tegelikult üürnikega," leiab Ilp. "Siis me jõuame järgmiste asjadeni ja siis on kortermajas elamine üsna võimatu. Eks ta kuidagi peab olema. Ja öörahu rikkumised on ka täna ju korrakaitseseadusega reguleeritud."

Pärnus on külaliskortereid pakkumisel tuhande ringis. Lühirenditurgu linn kuidagi keelama ei plaani hakata.

"Kindlasti ei ole meie selle seisukoha esindajad, et seda tuleks hakata kuidagi keelama. Loomulikult tuleb sellega kaasnevaid probleeme lahendada, aga eks neid probleeme ole igas eluvaldkonnas," põhjendab Pärnu abilinnapea Rainer Aavik.

Eri osapooled on nõus, et lühiajaliste rentnikega on probleeme. Aga küsimus on selles, kas nende lahendamiseks on ikka kõige õigem viis kehtestada litsentsinõue?

"Antud olukorda on võimalik reguleerida, aga ainult ühel viisil - kui inimesed saavutavad kokkuleppe ja kannavad selle kokkuleppe ka kinnistusraamatusse märkusena. Siis sellisel juhul on see olukord lahendatud ja tegelikult sellist üürileandmist konkreetselt selles kortermajas teha ei saa, sest see on kokkulepe ja vastav märkus sisaldub kinnistusraamatus," pakub Urmas Mardi lahenduseks.

Muid reguleerimise viise Mardi pädevaks ei pea, sest korteriühistul ei ole õigust isikute omandiga seotud küsimusi lahendada.

"See regulatsioon ju võib olla väga erinev. Me pakkusime mingi raami, kuidas see teoreetiliselt võiks olla reguleeritud. See ei pea olema 2/3 korteriühistust, võib rääkida ainult naabritest, kes elavad samas trepikojas, üleval või all, see võib olla 50 protsenti korteriühistust. Ma arvan, et praegu me ei ole valmis rääkima detailidest. Praegu me peame kas tunnistama või mitte tunnistama probleemi olemasolu," on Kõlvart juba leebem.

Kui litsentsinõue saaks siiski reaalsuseks, siis milline oleks selle mõju lühirendiärile?

"Ilmselt see äri kahaneb. Kas ta päris ära kaob, ma ei tea, see sõltub, mis tulevik toob ja kuidas need reisimised on ja mismoodi inimesed reisivad. See sõltub nii paljudest asjadest, aga kui mängime seda mõttemängu, et lihtsalt kõik oleks jätkunud nii nagu siiamaani, et lihtsalt kehtestame selle litsentsiasja, siis ma usun, et äri tõmbub kõvasti koomale, sest väga paljud, kes siin turul n-ö ühe korteriga teevad, nad tõenäolisel ei hakka seda kadalippu läbima. Ma leiaks, et mul on targematki teha, kui sellist bürokraatiat läbida ja ühistuga kembelda selles osas," põhjendab Raul Markus.

Nii olekski litsentsinõudest enim kaotada neil, kes lähtusid Airbnb algesest ideest rentida oma elutoas reisijatele ööbimispinda. Nende jaoks ei vääriks lintsentsi taotlemise kadalipp ilmselt küünlaid.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: