"Mida rohkem selliseid kortereid, seda kallimad on üürihinnad, sealhulgas pikaajalise üüri hinnad, seda enam inimesed lahkuvad kesklinnast, kus eluase muutub kättesaadavaks ainult rikastele ja neile, kes ostavad elamispinda edasiüürimise eesmärgil," ütles Kõlvart.

"See soodustab segregatsiooni. Muu hulgas tekivad terved piirkonnad, kus kohalikke elanikke lihtsalt ei ela. Seda on tõestatud kogu maailmas, et kontrollimatu lühiajaline üüriturg mõjub segregatsiooni soodustavalt," lisas ta.

Kõlvart lükkas tagasi ka süüdistused, nagu oleks tema ettepaneku taga hotellide huvid ja lobby.

"Kuulsin versiooni, et linn lobistab hotellide huvides. Kui see ka nii oleks, siis ei näeks ma selles midagi häbiväärset. Hotellisektoris töötab ja saab palka palju inimesi. See sektor on nüüd ohus ja see mõjutab ka paljusid teisi sektoreid. Kuid meie huvi pole siiski hotellide, vaid ennekõike Tallinna elanike huvid," sõnas ta.

Teine Kõlvarti ettepaneku kohta tehtud kriitika puudutas seda, et külaliskorteri litsentsi saamiseks tuleks saada korteriühistu 2/3 elanike nõusolek. Kõlvart vastas, et linnavalitsus saab nii korteriühistutelt kui ka elanikelt regulaarselt kaebusi külaliskorterite kohta ning mure korteriühistute kooskõlastuse kohta viitab juba probleemile iseenesest.

Linnapea sõnul on maailmas erinevaid regulatsioonivorme - mõnes riigis on vaja näiteks ainult trepikoja elanike kooskõlastust. Kõlvarti sõnul tuleb korterite lühiajaline üürimine võrdsustada ettevõtlusega ja see vajab regulatsioone. Samas rõhutas ta, et pikaajaliste üürimiste puhul tuleks teha hoopis seadusandluses leevendusi.

"Minu arvates tuleb teha selget vahet lühiajalise ja pikaajalise üüri vahel. Viimase puhul tundub mõistlik rääkida maksusoodustustest, et inimestel oleks rohkem motivatsiooni seda sissetulekut ametlikult näidata," sõnas linnapea.

ERR-i uudisteportaal kirjutas eelmisel nädalal, et Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tahab turismiseaduse muutmist viisil, et korterites võib majutusteenust osutada vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on väljastanud selleks litsentsi, mille saamise üheks tingimuseks on, et konkreetses korteris majutusteenuse osutamiseks annab nõusoleku 2/3 korteriühistu liikmetest.

Lisaks oleks vaja saada nii terviseameti kui ka päästeameti kooskõlastus, et korter vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele. Litsentsi taotlemisel peab selle taotleja ühekordselt maksma ka litsentsitasu ning litsents kehtib kolm aastat.