Moskva olümpiamängud muutsid Tallinna ilmet tundmatuseni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Pealinnas ringi liikudes kohtab igal sammul nüüdseks juba 40 aastat tagasi Moskva olümpiamängude Tallinnas peetud purjeregatiks valminud rajatisi. Linn sai ehituseks üle 200 miljoni rubla, millele lisandus täiendav eelarve Pirita purjespordikeskuse tarbeks.

Üleliiduliste ministeeriumite rahaga ehitati näiteks sadamaterminal, Tallinna lennujaam ja teletorn. Viie aastaga valmis üle poolesaja objekti.

Olümpia hotell, Postimaja, Pirita poole suunduva Narva maantee äärne hoonestus koos Tallinna Ülikooliga, Mööblimaja ja Mustamäe haigla. Need on teada-tuntud olümpiaaegsed uusehitised. Raha jagus aga ka elegantsete söögikohtade, kultuuriobjektide ja muuseumide tarbeks.

"Tarbekunstimuuseum avati kaks päeva enne purjeregati algust Pirital ja järgmisel päeval, 19. juulil võeti Raekoja platsil pidulikult olümpiatuli vastu," meenutab arhitektuuriloolane Karin Hallas-Murula. "Ja mul on isiklik mälestus, ma töötasin noore plikana kultuuriministeeriumis ja mina olin see, kes hoidis kandikul kääre, seal ukse juures avamise hetkel, ja ma mäletan seda, et meil oli igaks juhuks kaks paari kääre. Ja juhtuski nii, et esimene kääripaar lihtsalt ei lõiganud."

Vanalinnas vuntsiti üles 436 maja fassaadid.

"See oli päris juhuslikult niimoodi: see värv, mis laos oli, see tõmmati platsile. Ei mingeid sondaaže ega uuringuid ega nii edasi," tõdeb Hallas-Murula.

Tänu uuele sügavkollektorile sai puhtamaks Tallinna laht, Pirita ja Viimsi rahvas sai korraliku kodutee, mille tarbeks rajati uus kaldakindlustus ja ligi 50 meetri laiune meretäide.

Otsus, et olümpia toimub Moskvas ja regatt Tallinnas, langetati 1974. aastal. Tegelikult oli selleks ajaks purjespordikeskuse arhitektuurikonkurss juba toimunud. Konkursi võitis noor, äsja ERKI ehk tänase kunstiakadeemia lõpetanud arhitektide rühm eesotsas Avo-Himm Looveeriga.

"Siin oli küll momente, kus projekteerimisõigus pidi ära libisema, kuidas nüüd öelda, väga ebaeetilistel asjaoludel ehk siis teise koha saanud arhitektuuribüroo otsustas, et ta läheb oma projekti Moskvasse tutvustama enne, kui Tallinna linn otsuse vastu võttis, et Moskva otsusele Tallinn enam pärast vastu ei saa," meenutab Hallas-Murula.

Sepitsus aga nurjati ning täiendavate konkurssidega lülitati töörühma Eest Projekti teenekaid arhitekte Henno Sepmanni juhtimisel.

"Ma ei ütleks, et Himmi ideest ei oleks siia midagi alles jäänud. See niisugune hästi sirge selge telg, mis läheb risti jõega, ellingud, mis lähevad paralleelselt jõega, tänavate motiivistik, mis siin algsest oli peal ja siis selline hästi ootamatu dominant, niisuguse õhku sööstva hoone näol, need on kõik Himmi ideed," kinnitab Hallas-Murula.

"Olümpiaettevalmistustele said käed külge panna kõik Eesti elanikud. Näiteks Viljandi koolitüdrukud kupatati selleks puhuks pealinna aknaid pesema, seljas parimad kitlid - ikkagi Tallinnasse minek.

Ka Tallinna olümpiakülaliste teenindajatele olid ette nähtud ühtsed moekad kitlid ning giidid said selga teksariidest kleidid, õlal embleem "Turist Tallinn '80".

Ja muidugi valmistasid Eestimaa ettevõtted olümpia puhuks rohkelt suveniire, mis paljudes kodudes tänaseni riiulitel ja puhvetites uhkeldavad.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: