COVID-19 teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar rõõmustab küll esimese nullnakatumiste päeva üle, kuid ütleb, et leevendusi see ei mõjuta.

"Me arvame, et see on juhuslik. Kui vaatame, mis ümberringi toimub, siis ega ju viirus kusagilt ära kadunud ei ole," ütleb ta, lisades, et igal pool maailmas, välja arvatud mõnedes saareriikides, kaob viirus küll mõneks päevaks pildilt, ent tuleb siis ikka tagasi.

Kuna Eesti avas sellest nädalast lennuliikluse paljude riikidega, on tõenäosus taas väikeseks nakatumiste arvu kasvuks.

"Eestimaal ringlevast viirusest oleme ilmselt jagu saanud, aga oht, et meile kusagilt midagi sisse tuuakse, ikka on. Kuigi see küll suurt ohtu ilmselt ei kujuta, siis mõne haige võib see ikkagi tuua," ütleb Lutsar.

Sel nädalal teadusnõukoda valitsusele ettepanekuid uuteks leevendusteks ei teinud, enne on vaja sellest nädalast kehtima hakanud leevenduste tagajärgi seirata.

Juba esimesed leevendused on nakatumiste arvu 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul pisut tõusule lükanud, kuid Lutsar ei pea seda oluliseks tõusuks.

"Meil on muidugi nii väikesed numbrid, et üks pidu on piisav selleks, et numbrid läheksid üles. Väikene nakatumiste tõus meil tekkis, aga kuna see on kõik kontrolli all - teame, kes ja mis need on, terviseamet on väga head tööd teinud nende jälgimisel -, siis mingit suurt tõusu pole olnud," ütleb Lutsar.

Järgmiseks nädalaks on aga valitsuselt tulemas uus piirangute nimekiri, mida teadusnõukoda hakkab üle vaatama ja soovitusi andma, nagu ööklubide avamine, kinodes-teatrites mahupiirangute kaotamine jms.

Uus uuring võib kaotada 2+2 piirangu

Seroepidemioloogilise uuringu kolmas laine näitas, et viiruse hulk populatsioonis on veelgi vähenenud. Neljas uuringulaine on plaanis vahetult enne jaanipäeva. Lutsar ütleb, et kui see taas viiruse vähenemist näitab, on võimalikud 2+2 reegli piirangud juulist. Samas ei pea ta seda reeglit aga halvaks.

"Eestlased on omandanud head oskused pesta käsi, hoida puhtust ja hügieeni ja hoida distantsi. See pole nii halb reegel üldse, kuigi meil eestlastena distantsi hoidmisega vist probleeme ei ole. Riik ei ole nii ülerahvastatud, aga suurüritustel ikka niisuguseid asju juhtub," ütleb Lutsar.

Viimased nakatumised on tekkinud alla 50-aastaste seas. Osa neist on ka juhuleiud, kuid enamik nakatumiste taustu on teada. Siiani annab uusi nakatumisi paar nädalat tagasi Raplamaal peetud sünnipäev, kust viirus laiali läks.

Vihmase jaanipäeva võiks edasi lükata

Lutsar pelgab, et juhul, kui jaanilaupäev kujuneb traditsiooniliselt vihmaseks, aitab see kaasa viiruse levikule: inimesed kogunevad sel juhul paljukesi tundideks suvilate väikestesse eluruumidesse. Ta soovitab selle asemel vihmase ilma korral pidu paar päeva mõnele kuivale ilmale edasi lükata.

Küll aga kinnitab ta, et valitsuselt selleks ametlikku soovitust ilmselt ei tule.

"Ma usun, et Eesti inimestel on küllalt selgelt mõistust ka, kõike ei pea valitsus ütlema, et kellele võin külla minna või keda jaanipäevaks külla kutsuda, vaid igaüks võiks ise oma peakese tööle panna ka ja mõelda, keda külla kutsuda," ütleb Lutsar.

Palve osaleda uuringus

Selleks, et uusi leevendusi kehtestada, on aga vajalik esinduslik valim uues uuringus. Kuna inimestel on koroonateemast juba kõrini, on üha raskem saada juhuvalimiga väljavalitud inimesi nõusse uuringus osalema.

"Inimestele tahaks südamele panna: minge ikka uuringutele, kui teid sinna kutsutakse. Sellest sõltub väga palju," ütleb Lutsar.

"Teadlased ei tee seda kohutavast uudishimust, vaid kui valim jääb väga väikseks, ei saagi järgmisi leevendamise otsuseid teha. Prooviandmine pole nii hull ja küsimusi pole nii palju. Väga terava nõelaga võetakse verd, need on kõik mikrovalud," julgustab Lutsar.