Artjom Tepljuk: lõimumispoliitika peab arvestama suureneva sihtrühmaga

Eesti lõimumispoliitika fookus nihkub eelkõige neile, kes elavad Eestis vähem kui viis aastat. Kas see tähendab poliitika muutust? kirjutab Artjom Tepljuk.
Igal aastal annab kultuuriministeerium aru lõimumisvaldkonna tegevustest. 28. mail kiitis valitsus heaks arengukava "Lõimuv Eesti 2020" 2019. aasta aruande. Järgmisel aastal jõuab valdkondlik arengukava lõpusirgele. On aeg teha vahekokkuvõtteid ning seada strateegilised eesmärgid aastateks 2021-2030.
29. detsembril 2014. aastal kiitis valitsus veel aasta aega kehtiva arengukava. Viie aasta jooksul toimusid maailmas ja meie ühiskonnas mitmed sündmused, mis avaldasid valdkonnale kaudset ja otsest mõju. 2014 algas Ukraina konflikt, 2015-2016 lahvatas pagulaskriis, eelmisel aastal loodi taas rahvastikuministri koht ning 2020. aastal jõuab finišisse kutsekoolide üleminek eestikeelsele aineõppele.
Eesti rahvaarv on juba viiendat aastat järjest kasvanud, kuna sisseränne on olnud suurem kui väljaränne ja negatiivne loomulik iive. 2019. aastal sai tähtajalise elamisloa või -õiguse 11 453 inimest, neist 7435 kolmandate riikide kodanikku ja 4018 EL-i, EMP või Šveitsi kodanikku.
Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim Soome ja Läti kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on enim Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega inimesi. Eestisse tuleku peamised põhjused on pereränne, töötamine ja õppimine.
On ilmne, et lõimumispoliitika fookus nihkub eelkõige neile, kes elavad Eestis vähem kui viis aastat. Kas see tähendab poliitika muutust? Koalitsioonierakondade valitsusliidu aluspõhimõtetes vastatakse sellele küsimusele üheselt: "mitmekesistame ja arendame lõimumispoliitikat" ning "toetame inimeste lõimumist Eesti ühiskonna ja eesti kultuuriga".
Eelmisel aastal valmis kultuuriministeeriumi kohanemis- ja lõimumisteenuste analüüs, milles kaardistati 89 kohanemis- ja lõimumisteenust. Analüüsi põhijäreldus oli see, et lõimumis- ja kohanemispoliitika peab muutuma koos keskkonnaga. Teisisõnu, poliitika kujundajad ja rakendajad peavad rohkem arvestama suureneva sihtrühma ning ühiskonna vajadustega.
Riigieelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud meetmete ja tegevuste välishindamised näitasid, et pakutavaid teenuseid hinnatakse kõrgelt ja peetakse vajalikuks juhul, kui ollakse neist teadlikud ja neis osalenud. Hinnati positiivselt ka vahendite kasutust ning tegevuste jätkusuutlikkust.
Nii näiteks vastas 85,5 protsenti kohanemisprogrammis osalenutest, et eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. 90,5 protsenti kohanemiskoolituse läbinutest arvasid, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on kõrge. Siiski vajavad keeleõpe, kohanemistugi ja kontaktide loomise toetamine eestlastega endiselt suurt tähelepanu.
Uussisserändajaid peab pärast Eestisse saabumist kiiremini kaasama Eesti kultuuriruumi. Eesti on siin suure tähega just seetõttu, et lõimumine eeldab nii oma kultuuri ja keele säilitamist kui ka asukohariigi kultuuri sulandumist.
Kultuuriline mitmekesisus on Eestis hoitud ja kaitstud. Maakondades tegutseb kokku üle 250 rahvusvähemuste kultuuriseltsi, mis saavad riigilt toetust. Integratsiooni SA eelmise aasta küsitlus tõi välja, et inimeste osalus kultuuriseltside töös mõjutab positiivselt nende etnilist identiteeti (83% küsitletutest olid selle väitega nõus).
Samal ajal tuleb mõelda võimalustele, kuidas kaasata teistest rahvustest püsielanikke ja uussisserändajaid eesti kultuuri. Eesti kultuuriasutused, sh nii muuseumid kui ka raamatukogud, on erinevate riiklike toetuste toel algatanud küll mitmeid olulisi lõimumisprojekte, samuti on informatsioon kättesaadav mitmes keeles, kuid nad vajaksid enam teadmisi ja kogemusi uussisserändajatega töötamiseks.
Heaks eeskujuks on Integratsiooni SA kultuuri- ja spordi koostöötegevused, millel aasta-aastalt osaleb aina rohkem inimesi. Need üritused suurendavad eri rahvustest inimeste kontakte ning kaasalöömist ühiskonnas, aitavad neil paremini mõista eestlaste hingemaailma.
Meedia varustab teistest rahvustest inimesi infoga, avardab nende teadmisi ühiskonnas toimuvast. Hea meel on tõdeda, et 2015. aasta sügisel loodud venekeelne kanal ETV+ on hoogu sisse saamas. Kui 2016. aastal vaatas kanalit vähemalt 15 minutit nädalas 14,3 protsenti venekeelsest vaatajaskonnast, siis 2019. aastal vaatajate arv kahekordistus, ulatudes 22,5 protsendini. Raadio 4 säilitas kuulatavaima venekeelse raadiojaama positsiooni Eestis, mida kuulas nädalas ca 30 protsenti teistest rahvustest kuulajaid.
Pole saladus, et edukas lõimumine ja kohanemine sõltuvad riigikeele oskusest. Eesti keele õppevõimaluste mitmekesisus ja täiskasvanute kasvanud õpimotivatsioon avaldavad mõju eesti keele tasemeeksamite sooritusele. 2019. aastal sooritas SA Innove korraldatud eesti keele tasemeeksami kas A2, B1, B2 või C1 tasemel 57,4% eksamil käinutest, mis on kuue protsendi võrra kõrgem kui 2014. aastal.
Vaatamata positiivsetele arengutele on rida väljakutseid, mida tuleb lahendada ka järgmisel perioodil. Nende seas on näiteks vene õppekeelega põhikoolide lõpetajate ja kutseõppurite ebapiisav eesti keele oskus, Ida-Virumaa nõrgad lõimumisnäitajad, lõhed sotsiaalmajanduslikes näitajates (sh tööhõive, palgatase, tervis). Nende murekohtade lahendamine sõltub meist kõigist - ametnikest, erasektorist, vabakonnast ja igaühest eraldi.
Toimetaja: Kaupo Meiel