Erik Gamzejev: Eesti vene inimeste teavitamine nõuabki suuremat pingutust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Erik Gamzejev leiab Vikerraadio päevakommentaaris, et nii nagu Eesti meedia jaoks on kogu aeg nõudnud siin elavate vene inimesteni jõudmine suuremat pingutust kui eestikeelsete lugejateni, kehtib sama ka riigi kriisikommunikatsiooni puhul.

Seisukoht, et info koroonaviirusest ei ulatu Eestis elavate venelasteni sama hästi kui eestlasteni, on kui mitte vale, siis tugev liialdus. Küll aga võivad mõningad erinevused olla selle info tõlgendamises ning sellel on oma põhjused.

Erinevad infoallikad

Esiteks on ekslik ettekujutus, et valdav osa Eestis elavaid vene inimesi tarbivad meediat ühtemoodi ja jälgivad vaid üksikuid kanaleid.

Kolm aastat tagasi valiminud lõimumismonitooring tõi esile, et vene peredes kasvanud noorema põlvkonna jaoks on eestikeelsed kanalid infoallikatena muutunud aina olulisemateks. Samal ajal on nende jaoks säilinud ka Venemaa meedia roll, aga seejuures mitte Kremli mõju all olevad suured telekanalid, vaid märksa mitmekesisema sisuga internetipõhised väljaanded.

Tulenevalt oma keeleruumi tohutust suurusest on Eestis elavate venelaste infomaastik palju kirjum ja mitmekesisem mosaiik kui paljud eestlased seda ette kujutavad. Samavõrra rohkem leidub sellel hiigelsuurel väljal nii kvaliteetajakirjandust, meelelahutust, aga ka propagandat, valeuudiseid ja kõikvõimalikku infomüra. Mida iga konkreetne inimene sellest rikkalikust menüüst üles nopib, usaldusväärseks peab ja omaks võtab, sõltub igaühe tõekspidamistest.

Tõsi on, et Eesti meedial tuleb sellises konkurentsis siin elavate venelaste tähelepanu ja aja võitmiseks märksa rohkem vaeva näha kui eestikeelse auditooriumi võitmise puhul. See käib ka riigipoolse kriisikomunikatsiooni kohta.

Meedia puhul lisandub aga ka majanduslik pool. Kui Eesti suuremates uudisteportaalides on paljud eestikeelsed lood maksumüüri taga, siis venekeelsed on valdavas enamuses tasuta kättesaadavad.

Põhjus on eelkõige selles, et internetiavarustes on venekeelse tasuta sisu pakkumine sedavõrd suur. Meediamajade jaoks on see üsna keerukas ülesanne, sest lugejaid tuleb enda poole võita tugeva sisuga, mille eest lugeja maksta ei taha.

Ometigi on sellega õnnestunud siiski üsna hästi hakkama saada. Äsjane Kantar Emori uuring kinnitab, et Eesti venekeelsed meediakanalid on Venemaa kanalitest nii populaarsemad kui ka usaldusväärsemad. Eestis pole venekeelseid kanaleid seejuures sugugi vähe. Peale rahvusringhäälingu tele- ja raadiokanali ning portaali on venekeelsed kanalid ka suurematel üleriigilistel erameedia kontsernidel ning lisaks on veel suur hulk kohalikke väljaandeid.

Ainuüksi põhiliselt vaid Ida-Virumaa elu kajastaval Põhjarannikul oli näiteks paberlehel ja veebil mullu sügisel Faktum Ariko poolt läbi viidud Eesti lugejauuringu põhjal kokku üle 142 000 lugeja, kellest ligemale 100 000 inimese jaoks on emakeel vene keel. See näitab, et kohalikud sündmused lähevad inimestele korda.

Ilmar Raag märkis sel nädalal Vikerraadio päevakommentaaris Turu-uuringute ASi küsitlusele tuginedes, et 97 protsenti eestlastest ja 92 protsenti muust rahvusest inimestest arvab, et nad on koroonaviirusega tingitud olukorrast hästi informeeritud.

Võib öelda, et informeeritus ja info tõlgendamine ja sellest tulenev käitumine ei kattu alati. Vahel ei ole seejuures mingit tähtsust selles, milline on inimeste emakeel. Raag tõi näiteks sama küsitluse põhjal esile, et inimesi, kes ei pidanud koroonaviiruse teemat väga tõsiseks, oli nii Ida-Virumaal kui Põlvamaal võrdselt 15 protsenti

Eesti poliitikutel on kõvasti kasvuruumi

Praeguse epideemia levikul on sellesse suhtumises olnud erinevaid staadiume. Meenutagem, et see oli alles viis nädalat tagasi, kui ka valitsuse pressikonverentsil kõlas seoses koroonaviirusega jutt hanerasvast ja sinepiplaastrist.

Eks Ida-Virumaalgi võttis osa inimesi koroonaviirust irooniaga nii kaua, kui see ei puudutanud otseselt oma lähedasi ega tuttavaid. Lihtsalt juhtus nii, et narvalaste seas pole Saaremaa võrkpalliklubi fänne ega ka malevakaaslasi Võrumaal, kelle juubelil käia.

Nõrgem seotus ülejäänud Eestiga andis ajutist ajapikendust püsimisel terviseameti statistikas viirusevaba linnana, aga koos sellega kaasnes ka inimlik lõdvem suhtumine ohtu nagu mujalgi. See polnud aga lotovõit, vaid sel nädalal Ida-Virumaalt tulevate sagenevate nakatumisuudiste põhjal pigem karuteene.

Kriisiolukorras on ka oluline, kelle sõnal on ühiskonnas autoriteet. Seda tasuks sotsioloogidel täpsemalt mõõta, kuid ilmselt ei pane ka kõhutunne mööda selles osas, et neid Eesti elanikke on tagasihoidlikult hinnates rohkem kui 10 000 või 20 000, kes kujundavad oma hoiakuid selle põhjal, mida ütleb Putin, aga mitte Ratas, Kaljulaid, Reinsalu ja Helme kokku.

Aga samas on kindlasti vale arvata, et Eesti venelaste enamiku jaoks on kõige usaldusväärsem poliitik maailmas Venemaa president. Kuid Eesti poliitikutel on kõvasti kasvuruumi, kuidas siin elavate venelaste seas tuntumaks ja ka emotsionaalselt lähedasemaks saada.

Praeguses kiiresti muutuvas olukorras tark tegutsemine ja tehtavate otsuste põhjalik selgitamine ka vene keeles on vajalik koroonaviiruse leviku tõrjumiseks. Samal ajal on see Eesti riigimeestele - ja naistele ühtlasi võimalus võita enda poole neid elanikke, kes on seni suhtunud nendesse pigem umbusuga.  


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: