Kessler: Eesti panganduse kitsaskoht on mehhanistlik suhe kliendiga
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul vajab Eesti finantsturg inimkesksemat pangandust ja suuremat konkurentsi kvaliteetsete teenusepakkujate vahel. Kessleri hinnangul on üks Eesti panganduse kitsaskohti mehhanistlik suhe kliendiga.
Kessler tõi riigikogule peetud kõnes finantsinspektsiooni aastaaruande esitlemisel välja, et pangale on seatud kohustus klienti tunda, mis on vajalik riskide määratlemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks.
Finantsinspektsiooni juhi sõnul tegeles asutus mullu juhtumitega, kus pank sulges pangakonto, viidates kliendile, justkui tuleneks see inspektsiooni soovist.
"Kliendile võib jääda mulje, et vaene krediidiasutus ei tahagi kontot sulgeda, aga inspektsioon sunnib. See on aga lihtsalt vale: iga finantsvahendaja sätib turumajanduses ise oma riskiisu, kujundab ise oma toimingud. Seadused ja juhendid panevad aga vastavalt äri riskantsusele turuosalistele kohustusi. Mida riskantsem äri, seda suuremad kohustused. Finantsjärelevalve kontrollib nende normide täitmist," sõnas ta.
Kessleri sõnul peaks keset pangandusturu kesist konkurentsi pangakonto kergekäeline sulgemine oleme viimane käik kõikide teiste ammendumisel ning enne peaks pank kaaluma teisi variante. "Aga siiski võimalik käik, kuna neid kliente on samuti, kes keelduvad vajaliku info andmisest pangale või tegelevad õigusvastaste toimingutega," ütles ta.
"Mehhanistlik suhtlemine kliendiga on teiseks ja ehk olulisemakski kitsaskohaks. Isiklikust kogemusest tean, et enamik konflikte saab lahendatud rääkimise, suhtlemisega. Kuulata inimest, selgitada olustikku ja põhjendada käitumist," ütles Kessler.
Kessler märkis, et Eesti turuliidritel on olnud tänu tagasihoidlikule konkurentsile võimalik tooteid kujundada ja kliente valida. See on tema sõnul põhjustanud rahuldamata nõudlust mitte ainult kuivale jäänud rahapesijate näol, vaid andnud häid kasutamata ärivõimalusi. "Siin on heaks näiteks tarbijakrediit ning järgmine märksõna – kasv," sõnas ta.
Möödunud aastal nägi inspektsioon kiiret kasvu väikeste turuosaliste puhul. "Näiteks kasvatas üks tarbijakrediidi andmisele keskendunud pank 232-miljonilise krediidiportfelli aastaga 347 miljoni euroni. Nad täitsid oma pakkumisega tühjaks jäänud niši, kusjuures seda mitte üksnes Eestis, vaid piirkonnas laiemalt," sõnas ta.
Kessleri sõnul tugevdab väiksemate turuosaliste kasvamine ühelt poolt konkurentsi, teisalt tekib küsimus, kas organisatsioon saab võetavate riskidega hakkama. Kas organisatsioonil on piisavalt kapitali, kas krediidikvaliteet on eos piisavalt kõrge, kas juhid ja organisatsioon on valmis nendeks väljakutseteks.
"Selge on, et ka Eestis ei kasva pankurid puu otsas ning nõukogude võim on üle põlvkondade finantsistidesse tekitanud katkestuse. Olen euroalal kehtivate standardite kujundamisel väidelnud, et ei ole hea mõte nõuda panga juhilt vähemalt 30-aastast panganduskogemust," märkis ta.
Majanduslangus tähendab pankadele võimalikku krediidiriski
Finantsinspektsiooni juht sõnas, et majanduslanguses osa äridest ja ärimudelitest enam ei toimi. Kui need ärid on pangast laenu võtnud, siis tähendab see pangale võimalikku krediidiriski realiseerumist.
"Laenusid antakse hoiustajate arvelt, kes on oma raha panga käsutusse usaldanud. Mida paksemad on pankadel headel aegadel kogutud puhvrid, seda suuremaid krediidikahjusid saab pank kanda kriisis, ilma et tegelikku ohtu satuvad hoiustajate vahendid," sõnas ta.
Seetõttu astus inspektsioon kriisi alguses panganduse stabiilsuse säilitamise nimel vajalikke samme. Selleks töötas inspektsioon pankade kasumite väljamakse peatamise nimel, mida otsustas Euroopa Keskpank märtsi lõpus.
Samuti töötas inspektsioon maksemoratooriumi raamistiku kehtestamise nimel. "Finantsinspektsiooni poolt 20. aprillil vastu võetud raamistiku alusel kehtestasid meie pangad nn eramoratooriumi, mis jõustus 27. aprillil. Praeguseks hetkeks on maksepuhkused rakendunud ligikaudu 5 protsendi eraisikute laenuportfelli suhtes ja 21 protsendi äriühingute portfelli suhtes," sõnas ta.
Toimetaja: Barbara Oja