Peaminister Jüri Ratase sõnul näitab edukas emissioon Eesti tugevust, kuna emissioon kujunes väga edukaks. "Investorite huvi valitsuse 10-aastase tähtajaga võlakirjade vastu oli väga suur ja seepärast otsustasime ka suurendada võlakirjade mahtu 1,5 miljardi euroni. Võlakirjade intressimääraks kujunes 0,125 protsenti aastas, mis on meile väga soodne," sõnas peaminister.

"Võlakirjade tootlus tähtajani on 0,235 protsenti aastas ja edukas emissioon on kindlasti kvaliteedimärk Eesti riigile, meie majandusele, meie rahandusele ja rahandusministeeriumi professionaalsele tööle," ütles Ratas. Riigikassa võla maht kasvas võlakirjaemissiooniga 2 miljardilt 3,5 miljardile.

Rahandusminister Martin Helme sõnul sai Eesti võlakirjade emissiooniga rahvusvahelistel finantsturgudel väga hea vastuvõtu osaliseks. "Esiteks meil on väga soodne intressimäär, see intressimäär tuleneb investorite suurest huvist. Kui me läksime välja sihikuga 1-1,5 miljardit laenu võtta, siis see vahemik oligi tekitatud selle jaoks, et meil oleks suurem paindlikkus otsustada vastavalt pakkumiste hulgale, mis me siis teeme. Pakkumisi tuli kokku 7,7 miljardi eest, see muidugi surus raha hinda alla," märkis Helme.

Rahandusministri sõnul otsustas riik võtta laenu algse ühe miljari asemel 1,5 miljardit eurot, kuna hind ei pruugi alati nii soodne püsida. "Otsustasime võtta maksimummahus ehk 1,5 miljardi ulatuses. Loogika on selles, et esiteks praeguse emissiooni soodne hind kahtlemata on üks põhjus. Kui me niikuinii teame, et see ei jää viimaseks rahavõtmiseks turgudel, siis kasutame seda praegust soodsat hinda ära ja võtame suurema protsu praegu. Poole aasta või aasta pärast hind ei pruugi olla nii soodne. See sõltub väga palju rahvusvahelistest finantsturgudest."

"Mida suurem see summa on, seda rohkem me kaasame erinevaid investoreid, kelle jaoks Eesti ei ole siis enam tundmatu maa, kes on harjunud meie olemisega nende kauplemissüsteemis ja nende jälgitavates nimekirjades," lisas Helme.

Helme märkis, et emissiooni hind on väga soodne ning parem kui Lätis ja Leedus. "Investorite huvi kinnitas, et rahvusvahelistel investoritel on suur usaldus Eesti riigi rahanduse jätksuutlikuse vastu ja meie majanduse tugevusse."

Rahandusministri sõnul annab emissioon annab suure ja positiivse tõuke Eesti kapitaliturgude arenguks. Riskimarginaal on võrdlusalus ehk benchmark, mida võetakse lähtekohaks Eesti suuremate ettevõtete ja pankade edasistel emissioonidel. "See teeb ka kapitaliturgudel raha kaasamise lihtsaamaks ja odavamaks," sõnas Helme.

"Tõenäoliselt ei jää see meie viimaseks võlakirjatõstmiseks, aga millal ja mis mahus on täna liiga vara hinnata," lisas minister.