Eesti võlakirjade tootlus on Läti ja Leedu omast märksa soodsam ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Otsus emiteerida Eesti kümneaastaseid võlakirju ühe miljardi asemel pooleteist miljardi euro eest sündis rahandusminister Martin Helme sõnul peamiselt soodsate tingimuste tõttu. Eesti kümneaastaste võlakirjade tootlus on märksa soodsam kui näiteks Lätil ja Leedul.

Võlakirjaemissiooni kava oli vahemikus üka kuni 1,5 miljardit eurot, vastavalt turul kujunevale huvile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie algne esitlusplaan oligi vahemikus üks kuni 1,5 miljardit. Selle vahemiku tekitasime just selleks, et olla paindlik vastavalt sellele, kuidas turg reageerib. Kui turg pakub suurelt, toob see hinda alla ja nii juhtuski. Otsustasime selle maksimaalse laeni minna sellepärast, et esiteks, saime väga soodsa intressiga, ja teiseks, see maht, mille võtsime, aitas kaasata suurema numbri eri institutsionaalseid investoreid, kelle jaoks Eesti muutub oma kliendiks, kellega teevad tutvust ja oleme sellel turul end rohkematele rahapakkujatele tuttavaks teinud," selgitas rahandusminister Martin Helme.

Eesti kümneaastaste võlakirjade tootlus on 0,235 protsenti, mis on märksa soodsam kui näiteks Lätil ja Leedul.

"Kui võrrelda Läti ja Leeduga, siis Läti ja Leedu kümneaastaste võlakirjade tootlused on umbes 0,5 protsendi kandis ja see on umbes 20 kuni 30 punkti ehk 0,2 kuni 0,3 protsendipunkti kõrgem kui nendega sarnase krediiidreitinguga Slovakkia kümneaastase võlakirja hind. Eestiga kõige sarnasem krediidireiting on Iirimaal, mille kümneaastane võlakiri kaupleb umbes 0,15 protsendi kandis. Sellest Eesti maksab 0,1 protsendipunkti rohkem, mistõttu preemia on väiksem kui Lätil-Leedul võrreldes Slovakkiaga," selgitas varahaldusfirma Avaron investeeringujuht Peter Priisalm.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et Eesti võlakoormus kasvab kiiresti.

"Eesti võlakoormus kerkib 8,4 protsendilt 22 protsendile. See on protsendipunktides kiirem kasv kui näiteks Lätil. Läti võlg kerkib 37 protsendilt SKP suhtes 44 protsendile. Leedu võlakoormus on veidi suurem, läheb 48 protsendile," rääkis ta.

Helme sõnul võiks Eesti laenata sel aastal veel kuni poolteist miljardit, mis kergitaks riigikassa võlakoorma viiele miljardile.

"Me teame, et meil tõenäoliselt on vaja veel raha kaasata turgudelt. Kas teeme seda selle aasta lõpu poole või järgmisel aastal, sõltub väga palju sellest, missugune hakkab selle aasta eelarveplaan olema ehk kas eelarve tuleb kokku nagu plaanisime, sellisel juhul ei ole vaja. Sõltub, milllised investeerimisotsused veel teeme, reaalselt need jäävad ikka järgmise aasta eelarvesse," ütles minister.

Helme sõnul on praegu vara öelda, kas kümne aasta pärast makstakse laenu põhiosa tagasi või refinantseeritakse uue laenuga. Küll tuleb igal aastal ära maksta intress.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: