Ross: edukas võlakirjaemissioon meenutas rohkem Lääne-Euroopa taset
Eesti pikaaegsete võlakirjade emissioon meenutas rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossi sõnul tulemuselt rohkem Lääne-Euroopa taset.
Ühe eduka emissiooni põhjusena tõi Ross välja emissiooni hea ajastuse. Ta kinnitas, et lähiriikidega võrreldes on emissiooni tulemus hea.
"Kui võrdlus on, siis kuu aega tagasi emiteeris mitte väga kauge lõunanaaber ka 10-aastaseid võlakirju. Emissioonihind oli 0,8 protsenti üle võrdlusbaasi," ütles ta.
"Viidatud emissiooni juures oli keskne see, et kas meid hinnatakse kui Ida- või Lääne-Euroopat," märkis Ross. Tema sõnul sarnanes praegune emissioon pigem väikese Lääne- või Kesk-Euroopa emissiooniga.
Kokku soovisid 280 rahvusvahelist investorit märkida võlakirju 7,7 miljardi euro eest. Sellest tulenevalt otsustas rahandusministeerium võlakirjaemissiooni mahtu suurendada 1,5 miljardi euroni.
Suurim osa võlakirju ehk 36 protsenti märgiti Saksamaa, Austria ja Šveitsi investorite poolt, 16 protsendiga järgnesid Ühendkuningriigi ja 12 protsenti Põhjamaade investorid. Balti investorid märkisid võlakirjadest neli protsenti.
"Huvi oli lõppkokkuvõttes suurem kui me lootsime või arvasime. Lõpuks see jaotus on selline nagu sellistel puhkudel ta peaks olema," ütles Ross.
Lähiaastatel plaanib riik veel sarnaseid emissioone korraldada.
Iga-aastaselt ei peaks Rossi sõnul Eesti suurune riik iga-aastaselt pikaajalisi võlakirju emiteerima, kuna riigil pole lihtsalt vaja nii palju raha laenata.
Samuti märkis Ross, et mõistlik on laenata raha erinevatest kohtadest. "Kord või kaks ka sellise instrumendiga võiks turule tagasi minna. Kuigi ma ütleks, et me ei tahaks oma rahastuse poole peale olla ühe meetodi pantvangid," lisas ta.
Märtsis allkirjastas riik 750 miljoni euro suuruse laenulepingu Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB). "Üks alternatiiv on nii väiksele riigile tõesti laenata rahvusvaheliste institutsioonide kaudu," märkis Ross.
"Kui väga tehniliselt analüüsida, siis meie NIB-i kaudu emiteerisime natuke kõrgema reitinguga turul. Eks seal on omad vahenduskulud. Kui suurte summade juurest neid protsendipunkte lugeda, siis ühel pool on ühed, teisel pool teised kulud suuremad," ütles ta.
Toimetaja: Barbara Oja