Režissöör Kristo Veinberg sõidab tõukerattaga eelmisest kevadest ja peab seda mugavaks liiklemisviisiks. Ta on kriitiline, sest kiireid ja hääletuid tõukerattaid ei oska sugugi kõik kasutada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meil puudub kergliikurite liikluskultuur. Eelkõige noored ei tea, ei oska sõita, ei oska arvestada teiste liiklejatega tänavatel ja paratamatult tekib liiklusohtlikke olukordasid," selgitas ta.

Veinberg pole oma tõuksiga õnnetusse sattunud, küll aga on otsasõitmist pealt näinud.

"Üks juhtum oli Viru keskuse juures, kus üks nooruk sõitis renditõukerattaga otsa eakamale inimesele, sest nii eakas kui ka tõukerattur ei osanud arvestada teineteise liikumiskiiruse ja raadiusega," kirjeldas ta.

Praeguse liiklusseaduse järgi on tõukerattur jalakäija ning tõukeratas abivahend, umbes nagu kargud. Seetõttu ei käsitle politsei tõukerattaavariid mitte liiklusõnnetuse, vaid õnnetusjuhtumina.

Uue seaduse jõustumisel järgmisel kuul muutub tõukeratas kergliikuriks. Kui mootori võimsus ületab ühe kilovati, ei tohi sellega kõnniteel sõita. Kõnniteel aga tuleb kiirus kohandada jalakäija omale.

"Tõukerattur on suurema ohu allikas. Ta on suurema kiirusega ja kindlasti tuleks sellega arvestada, et jalakäija ei pruugi teda märgata, ei pruugi teda kuulda. Ja sattudes jalakäija kõrvale tulekski liigelda jalakäija kiirusega," selgitas Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve keskuse juht Hannes Kullamäe.

"Väga mõnus liiklusvahend linnas. Olen ise proovinud ja mulle meeldib. Tuleb lihtsalt viisakas olla teiste liiklejate vastu," rääkis Kati, kes ei ole liikluses näinud probleeme tõukeratturitega, pigem jalgratturitega.

"Need on liiga kiired linna jaoks. See on kõik, mida oskan öelda," ütles Maria tõukside kohta.