Sel kevadel 750 hektaril toimunud lendorava seire eesmärk oli avastada riigimetsast esimese kategooria looduskaitsealuse looma elupaiku, et piirata seal metsamajanduslikku tegevust, ütles RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa.

Lendoravate kaitse ekspert Uudo Timm ütles ERR-i teadusportaalile Novaator, et lendoravate arvukus on 2013. aastaga võrreldes tõusnud 27-lt leiukohalt rohkem kui 70-ni eelkõige seetõttu, et sajandi algusest on raiet piiratud nii, et ei lõhutaks ära liikumiskoridore.

"Kui ta oleks üle Eesti levinud, siis võiks öelda, et ta seisund on paranenud, aga hetkel on ta siiski väljasuremisohus olev liik," ütles Pensa.

Uute elukohtade leidmine ei tähenda, et kunagi üle Mandri-Eesti levinud lendorava populatsioon pole varsti enam ohus.

"Lendorav on siiski Eestis väljasuremisohus olev liik sellepärast, et tema asuala on väga kitsas, piirnedes üksnes Alutaguse piirkonnaga. Kui maakondadest rääkida, siis Ida-Virumaa, eelkõige Ida-Virumaa lõunaosa, Lääne-Virumaa idapoolne serv ja Jõgevamaa põhjaosa on see asuala," rääkis Pensa.

Õõnsates puudes elavate öise eluviisiga näriliste kohta on tulnud infot ka Virumaa teistest osadest, kuid need teated pole kinnitust leidnud.

"Üksikuid teateid aeg-ajalt tuleb, et lendoravaid on leitud ka Ida-Virumaa põhjapoolses otsas. Sel aastal näiteks üks jahimees väitis, et ta nägi teda Jõhvi ja Toila vahel. Käisime küll seal kontrollimas, aga ei suutnud seal tuvastada lendorava esinemist," märkis Pensa.

RMK edastas lendorava uute elupaikade info keskkonnaametile, kelle pädevuses on otsustada, kas need registreeritakse uute leiukohtadena või laiendatakse olemasolevaid. Seni on aladele rakendatud ajutine kaitse, mis on võrreldav rangelt kaitstava metsaga.