Looduskaitsjate hinnangul võib praegu Alutaguse kandis elada kuni 300 lendoravat. Võrreldes seitsme aasta taguse ajaga, kui arvati, et lendoravat päästa ei õnnestugi, on see suur edasiminek. Kuid nagu kinnitab Eestimaa Looduse Fondi lendorava kaitse ekspert Uudo Timm, pole kriis veel ületatud. Lendoravale sobivate metsade hulk on kümne aastaga vähenenud kolmandiku võrra ja praegused elupaigad on killustatud.

"Kui lendorava kõik leiukohad oleksid üksteisega lähestikku seotud, nii et loomad saaksid liikuda, eelkõige siis isasloomad nende erinevate emasloomade territooriumide vahel, siis ei oleks lendoravad enam tõesti nii ohustatud. Ja praegune püsielupaikade moodustamine ongi üheks meetmeks, et tagada lähikonnas olevate leiukohtade metsade sidusus," ütles Timm.

Ühtekokku suurenevad lendorava piirangualad, peamiselt Alutaguse metsades Ida-Virumaal, ligi 1800 hektari võrra. Kaitsealade laiendamine puudutab 150 metsaomanikku, kelle maadel hakkavad metsa majandamisele kehtima olulised piirangud. Riik pakub metsaomanikele leevenduseks toetusi, maamaksuvabastusi ja isegi maa väljaostmise võimalust. Suuremat vaidlusruumi metsaomanikele ei jäeta, tõdes Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Marju Keis.

"Loodetavasti on neid kohti, kus saab maaomanikule vastu tulla ja kus on olemas kompromissikohad, et me saame nad koos üle vaadata. Aga loomulikult, kui maaomanik vaidleb vastu, näiteks et minu maal siin lendoravaid ei ole või et ta ei taha, näiteks et tema maa võetaks üleüldse kaitse alla, siis on väga keeruline. Aga ikkagi tasub oma arvamust avaldada, kaalume neid ettepanekuid ja arvamusi üsna tõsiselt," sõnas Keis.

Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on lendorava vaidluses jõud ja tarkus riigi poolel ning tavaliselt peavad metsaomanikud uute piirangutega leppima. Ka maa väljaostmise võimalus, mida riik pakub, pole parim lahendus.

"Kui omanik oma maa maha müüb, siis järelikult ta läheb kuskile mujale ära ehk ta läheb siis linnameheks või hoopis mõnda teise riiki elama. Ma ei tea, kas see on Eesti riigi huvides. Võib-olla tasuks tagasi tulla maade vahetamise juurde, mis üle kümne aasta tagasi küll ära lõpetati, aga millele võiks uue pilguga peale vaadata, et need inimesed, kes seal ikkagi on harjunud elama, ei jääks oma sissetulekuallikatest ilma," arutles Talijärv.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul võiks lendorava piirangualade väljaostmisele kuluda kuni 3 miljonit eurot. Uus kaitsemäärus on kavas kinnitada aasta pärast. Metsaomanike arvamusi ja ettepanekuid ootab keskkonnaamet 15. aprillini.