Raamatupoed levitavad autismi kohta väärinfot jagavat teost ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1591618380000 | amCalendar}}
Seade tuvastab elektrisignaalide abil silma võrkkesta skaneerides, kas lapsel võib olla autism.
Seade tuvastab elektrisignaalide abil silma võrkkesta skaneerides, kas lapsel võib olla autism. Autor/allikas: Flinders University

Raamatukauplused on müügile võtnud autismi kohta väärinfot levitava tõlketeose, kuid selle eest vastutust ei võta.

Mai lõpus ilmus kirjastuse Südailm vahendusel Eestis raamatupoodidesse müügile J.B. Handley tõlketeos "Kuidas peatada autismiepideemia", mille eest hoiatavad nii arstid kui ka autistide esindusühing ise.

Juba teose pealkiri on eksitav, sest epideemia on õigekeelsussõnaraamatu definitsiooni järgi "hulgaline haigestumine nakkushaigusesse", autism aga ei ole nakkushaigus.

Sellele juhib tähelepanu ka Eesti autistlike naiste ühing.

"Autismiepideemiat pole olemas. Küll aga on diagnostilised kriteeriumid viimastel aastatel laienenud ning teadmised autismist paranenud, mistõttu saab rohkem inimesi diagnoosi," selgitavad nad oma Facebooki lehel.

Ka see teos seostab meelevaldselt autismi ja vaktsiine, ehkki teadus ei ole seda seost juba 1998. aastast saati leidnud.

Raamatu tutvustuses on väidetud, et 1980ndate algusest praeguseni on pea neljakordistunud lastele manustatavate vaktsiinide arv ja samal ajal olevat autismi esinemissagedus kasvanud üle 30 000 protsendi, nii et autismi "põeb" üks 36-st Ameerika lapsest.

"Raamatus "Kuidas peatada autismiepideemia" toob organisatsiooni Generation Rescue kaasasutaja ja vaktsiinikahjustusega autistliku lapse isa J. B. Handley esile teaduslikke tõendeid, mis seostavad vaktsiine immuunaktivatsiooniga ajus," seisab teose tutvustuses, vaatamata asjaolule, et selliseid sõltumatuid teaduslikke uuringuid olemas ei ole.

Tuleneb geenidest

Perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona ütleb, et ei ole ise vastset teost lugenud, ent on ise mõtisklenud selle üle, miks autismi ja vaktsiinide olematut seost nii püsivalt fookuses on soovitud hoida, sellal kui vaktsiinide tõestatud kõrvalmõjudest pooltki nii palju ei räägita.

Näiteks USA-s on koostatud vaktsiinikahjustuste nimekiri, milles esinevate kõrvaltoimete korral kuulub kahjustus koheselt hüvitamisele. Survegrupid tahtsid ka autismi sellesse nimekirja lülitada, koostades petitsiooni ja korjates sellele allkirju. Nende nimel tegutsesid ka palgalised kommunikatsiooniinimesed, ent see plaan kukkus läbi, sest teaduslikku tõestust pole vaktsiinide ja autismi vahel leitud.

Küll aga on teadlased selgemaks saanud autismi tegelikke tõenäolisi tekkepõhjuseid.

"Järjest enam on tehtud [teaduslikke] uuringuid ja selge on, et autismispekter on tegelikult geenides. 80-90 protsenti autismispektri kujunemisest on tingitud geneetilisetest faktoritest. Võivad olla muud põhjused ka, aga vaktsiinid kindlasti mitte," ütleb Oona.

Ta selgitab, et autistide peredes esineb sageli mõningaid autismispektri jooni: näiteks on keegi väga fikseerunud mingile ühele kindlale teemale. Ja siis järeltulijates lööb see mingil hetkel võimendunult välja.

Põhjus, miks autismi varasemast rohkem esineb, on paranenud diagnostika, nagu viitab ka autistide esindusühing. Samuti on laiendatud diagnoosi piire ehk see, mida me autismispektri all mõistame, on üha laiem.

"Varem võib-olla ei teadvustatudki, et selline autismispekter on olemas, inimesed said ka muid diagnoose. Arvati ka, et on lapsevanemate süü, et nad on oma külma kasvatusega need lapsed ära rikkunud," loetleb Oona.

Praegune ühiskond aga nõuab palju sotsiaalsust ja suhtlemist, mis toobki autiste enam esile. Varem võidi lihtsalt arvata, et see või teine inimene on omaette nohistaja, kes teistega ei suhtle, pakub Oona.

Ent autismi avaldumist võib mõjutada ka asjaolu, et lapsi saadakse üha hilisemas eas, sest siis geneteetiline risk kasvab.

"Mida vanem on isa, seda suurem on risk," ütleb Oona, toonitades, et muutus pole enamasti mitte ühes geenis, vaid mitmete geenide koostoimes. "Autism on ilmselt rohkem geenidest tulenev kui skisofreenia."

Lisaks geenidele on ka palju muid erinevaid hüpoteese, nagu keskkonna saastatus, taimekaitsevahendid või inimese oma mikrobioom ehk organismi mikroobide kooslus, ent need on pigem lisa-, mitte põhimõjutajad, rõhutab Oona.

Autismile vaktsiinidega seost otsivad vandenõuteoreetikud viitavad ebanormaalselt suurele alumiiniumikontsentratsioonile autistide ajus. Oona ütleb, et sõltumatud teadusuurigud sellist hüpoteesi kinnitanud ei ole.

Ta nimetab seda vaktsiinivastaste teadlikuks taktikaks: kui üks hüpotees lükatakse ümber, siis liigutakse järgmise juurde, peaasi, et millegagi vaktsineerimisele varju saaks heita.

Eelmine teos korjati lettidelt

See on Liis Ellertile kuuluva kirjastuse Südailm teine teos. Ka esimene, samuti tõlketeos tegeles sama teemaga ehk vaktsiinide vaenamisega ning korjati 2018. aasta detsembris lettidelt.

Itaalia autorite teose "Vaktsineerida või mitte?" peale laekus palju kaebusi, sest raamat sisaldas palju valeväiteid ning Rahva Raamat otsustas tõlketeose viimaks müügilt korjata. Apollo aga jätkas. Samuti müüdi raamatut osta.ee keskkonnas koos eeldatavasti lisandväärtust andma pidava märkusega, et tegemist on müügilt korjatud teosega.

Selle teose taust oli aga veel nüansirohkem. Raamatu itaallastest autorid, endised Modena Ülikooli teadlased Stefano Montanari ja Antonietta Gatti, kellel ülikool keelas oma elektronmikroskoobi kasutamise, sest teadlased väänasid sellega saadavaid tulemusi omale sobivaks, said viimaks populistliku poliitiku Beppe Grillo korraldatud annetuse tulemusel omale isikliku aparaadi sedasorti uurimustööks. Grillo kuulub parteisse Viie Tähe Liikumine, mis on tuntud väidete poolest, et vaktsineerimine on ohtlik ja tuleks kaotada; HIV ning AIDS on ravimifirmade väljamõeldis; vaktsineerimine võib tekitada homoseksuaalsust jms.

Ka mõlemad teosed välja andnud kirjastuse Südailm omanik Liis Ellert on Eestis seotud "alternatiivsete" liikumistega, nagu poliitiline liikumine Eesti Ellujäämise Kogukond, mis sai 2017. aasta kohalikel valimistel Tallinnas 0,1 protsenti häältest. Ta on korduvalt võtnud sõna portaalis Telegram ning rääkinud mh kaugloetavate elektriarvestite kiirguse ohtlikkusest ning on samal põhjusel uue põlvkonna 5G mobiilivõrkude vastu.

Raamatupoed taandavad end

Seekordse teose puhul on raamatupoed aga märksa passiivsema hoiaku võtnud.

Rahva Raamat teatas, et kui teose sisu lugejat häirib, tuleks pöörduda kirjastaja, mitte nende kui teose müüja poole.

"Meil on kahju, et meie sortimendis olev raamat teid häiris. Paraku ei suuda Rahva Raamat kõiki raamatuid enne müügile võtmist läbi lugeda ega neile ka sisulist hinnangut anda. Usaldame raamatute sisu osas oma koostööpartneritest kirjastusi, kes vastutavad selle eest, et raamatus olev info oleks korrektne ning vastaks kehtivatele seadustele. Aeg-ajalt satub siiski müügile mõni vaidlusalane toode ning seepärast palumegi raamatu sisu puudutavate pretensioonide osas pöörduda kirjastuse poole, kes teile ühtlasi ka täpset müügiinfot jagada saab," kommenteeris kirjalikult Rahva Raamatu turundus- ja kommunikatsioonijuht Kersti Küla.

Ka Apollo vastas, ent nemad problemaatilise teose müügis midagi küsitavat ei näe ega pea end ka selle müügis vastutavaks.

"Teoste sisu eest võtab vastutuse väljaandja. Meie oleme siiski edasimüüjad.
Mis ei tähenda, et kõike valimatult müügile võtame. Aga sisu vastuolulisus ei pruugi olla argumendiks toote mitte müügile võtmiseks," teatas Apollo tegevjuht Eha Pank kirjalikus vastuses.

"Ideaalis peaks raamatu müügilt eemaldamise aluseks olema seadusest tulenev ettekirjutus või korraldus väljaandjale," leiab Pank.

Seadusest selliseid ettekirjutusi aga ei tulene.

"Raamatu autor vastutab selle eest, mis ta on kirja pannud, väljaandja vastutab selle eest, levitaja vastutab selle eest, et ta tegelikult on süvenenud sellesse, mida ta levitab," on valeväiteid levitava esoteerikakirjanduse kohta öelnud varem terviseameti peadirektor Merike Jürilo.

Tema hinnangul pole raamatute keelamine lahendus, selle asemel peaksid inimesed lihtsalt ise nende sisusse kriitilisemalt suhtuma hakkama.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: