Kutsekoda standardiseerib ka ebateaduste praktiseerimist
Riiklikult tunnustatud kutsekoda on loonud spetsialistilt eeldatavaid oskusi ja teadmisi kirjeldava standardi ka täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeudi kutsele, mille alla käivad muuhulgas nii homöopaadi, refleksoloogi kui holistilise regressiooni terapeudi spetsialiseerumised, ehkki teadus neid meditsiinina ei tunnista.
Lääne meditsiin, mida ka Tartu Ülikoolis õpetatakse ning mida praktiseerivad Eesti arstid, ei tunnista enamikku neist võtteist, mida täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeudi kutsestandard kirjeldab. Standardi alla käivad aroomterapeudi, Eesti, Tai, Hiina ja Tiibeti loodusterapeudi, holistilise regressiooni terapeudi, homöopaadi, refleksoloogi ja Shiatsu terapeudi spetsialiseerumised.
Kutse andja ehk standardis kirjeldatud terapeutide töövõtete koostaja on Eesti täiendmeditsiini ja loodusravi nõukoda. Seetõttu on ka kirjeldused nende praktiseerijate endi nägu.
Mõned näited. Eesti loodusravi võtetena loetleb Kutsekoja koduleht näiteks kupuravi, kaaniravi, mesilasravi, heli- ja sõnaravi (regilaul, loits), veeravi, ravi kopranõrega jms.
Seejuures tohib raviomadusi anda üksnes teaduslike meetoditega kindlaks tehtud võtetele. Niinimetatud loodusravil neid omadusi pole.
Kutsekoja standardis kirjeldatud homöopaadi töö näeb välja selline: "Oma töös juhindub homöopaat Organoni, Repertooriumidesse ja Materia medicatesse kogutud teabest ning kasutab klassikalisel meetodil valmistatud homöopaatilisi raviaineid. Oma töös kasutab homöopaat homöopaatilisi aineid, mis on mineraalse, taimse või loomse päritoluga."
Neid teoseid, mida homöopaadi töövõtted kirjeldavad, tõenduspõhine meditsiin ei tunne. Homöopaatial puuduvad raviomadused. Ometi saab homöopaat taotleda omale kutsetunnistust.
Shiatsu terapeudi töö eesmärk on aga "blokeerunud energia taas liikuma panna, täites "energiaauke" ja tagades energia vaba vool ja organismi loomulik tasakaal", nagu kehtestab standard.
Inimene, kes näeb, et spetsialist, kelle poole ta pöördub, omab riiklikult tunnustatud kutsestandardit, võib seega ekslikult arvata, et saab ka ravi, ehkki kirjeldatud võtteid meditsiin teaduslikeks ei pea ega kasuta.
Kutsekoja kommunikatsioonijuht Marit Valge selgitas ERR-ile, et kutsekoda üksnes koordineerib standardimise tööd, standardeid koostavad kutsestandardite töörühmad ja kinnitavad kutsenõukogud, mis otsustavad, millistele erialadele standard anda.
"Tervishoiu kutsenõukogu on otsustanud, et nendele valdkondadele võiks kutsestandard samamoodi olla kirjeldatud. Kutsestandardeid on ju väga erinevatele aladele ja kutsestandard kui selline ei tee mingile erialale tegevust reguleerituks. Juhul, kui seaduses ei ole kirjas, et inimesel, kes töötab mõnes ametis, peab olema kutsetunnistus, siis seal võivad töötada ka need, kel ei ole kutsetunnistust," ütles Valge.
Standard kehtib ühe aasta, seejärel peab seda nõukogus taas pikendama.
"See on meil siin küsimärgi all olnud. Põhimõtteliselt on variant, et seda ei uuendata või ei pikendata enam," tunnistab Valge.
Põhjuseks, miks riiklikult tunnustatud standard sellistele valdkondadele üldse antud on, nimetab Valge vajadust anda inimestele paremat infot, mida need inimesed oskama peaksid, kes seda standardit omavad. "Et nad ei teeks kellelegi kahju," ütleb ta, lisades, et otsuse sellele valdkonnale kutsestandard kehtestada on andnud tervishoiu kutsenõukogu, mis koosneb meditsiini esindajatest.
Tõepoolest, tervishoiu kutsenõukogu, mis täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeudi kutsele standardi on kehtestanud, koosneb 25 liikmest. Seda juhib Eesti arstide liidu esindajana kardioloog Lembi Aug, kes samal ajal töötab Kutsekojas jurist-dokumendihaldurina. Nõukokku kuuluvad ka näiteks apteekrite liidu, ämmaemandate ühingu, õdede liidu, terviseameti, sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, aga ka täiendmeditsiini ja loodusravi nõukoja ehk spetsialiseerumiste töö sisu kirjeldanud organisatsiooni, sisuliselt standardi tellija esindaja.
Arstiharidusega Aug põhjendab ebameetoditele kutsestandardi andmist järgmiselt: "Kutsestandard ei anna hinnangut teenuse või ameti teaduslikkusele ega luba kellelgi töötada meditsiinivaldkonnas. Seega on kutsestandard eelkõige tarbijale vajalik infoallikas erinevate pakutavate teenuste ja nende osutajate kohta Eestis aktsepteeritud ettevõtlusvabaduse tingimustes. Kutsestandardi olemasolu ei muuda ühelgi kutsealal tegutsemist seaduslikuks, loodusravi ja täiendmeditsiini kutsestandardis kirjeldatud ametites tegutsemine ei ole keelatud ühegi Eesti seadusega."
Aug lisas, et täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi kutsestandard lõpetab kehtivuse 20. novembril ning selle uuendamise või kehtivusaja pikendamise üle otsustatakse järgmisel kutsenõukogu koosolekul.
Kutsekoja antav kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Kutsekoda on sihtasutus, mille asutasid 2001. aastal kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit, sotsiaalministeerium, teenistujate ametiliitude organisatsioon TALO ning ametiühingute keskliit. Kutsekoja nõukokku kuulub lisaks asutajatele ka haridus- ja teadusministeeriumi esindaja ning sihtasutus tegutsebki haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel.
Toimetaja: Merilin Pärli