"AK. Nädal": miks on raamatulettidel kahtlaste terviseväidetega teosed?
Viimasel ajal on avalikkuse ette jõudnud üha enam juhtumeid, kus inimesed on oma tervist ohtlike alternatiivravi võtetega ravimise asemel kahjustanud. Mõni neist lugudest on lõppenud ka traagiliselt. Raamatupoest võib aga igaüks vabalt osta teoseid, mis annavad ühemõtteliselt ohtlikku ja kohati ka seadusevastast nõu narkootikumide tarvitamisest tõendamatute ravisoovitusteni.
"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kes võtab vastutuse, kui nõuande järgijaga midagi halba peaks jutuma.
Sel nädalal teatasid kõik pangad, et lõpetavad haigetele mürgist kloorilahustMMS-i müüvale internetipoele pangalingiteenuse osutamise. Hiljuti sulges Facebook terviseameti survel ka MMS-i-propageerijate salajase grupi.
Eestis on viimasel ajal ilmsiks tulnud mitmeid ekstreemseid eneseravimise võtteid, millest kõik ei ole lõppenud õnnelikult. Kevadel suri üles öelnud südame tõttu konnamürgiseansil oma teadvust avardada soovinud keskealine mees, perearstid aga puutuvad kokku patsientidega, kes püüavad enda või oma laste tõsiseid haigusi MMS-i või muude alternatiivmeetoditega ravida, mis on toonud kaasa hoopis hullemad tervisekahjustused.
"See oli selline nooremas keskeas daam, kes tuli minu juurde kahtlusega rinnavähile, mille ma tegelikult päris kindlalt nö ära diagnoosisin ja suunasin onkoloogidele, kuhu ta ei läinud. Ja siis ta jõudis minu juurde vist napilt aasta pärast, ja ta ei tulnud mitte selle vähi tõttu, vaid ta tuli selle tõttu, et see alternatiivmeditsiini ravi oli tekitanud temas mingi põletiku," meenutas Laagri Perearstikeskuse perearst Triinu-Mari Ots.
"Seda rinda seal enam sisuliselt ei olnud, sinna oli tekkinud selline mädapõletik, mis oli söönud ära terve rinna ja sisuliselt kuni luuni. Ja naine ise ütles, et see alternatiivmeedik oli öelnud, et see on selline paratamatu kulg, et niimoodi me ajamegi seda välja," lausus Ots ja nentis, et see juhtum lõppes paraku nii, et naine varsti suri.
Arstid tunnevad end abitult, kui kiiret sekkumist nõudvates olukordades arsti asemel alternatiivmeedikute või ohtlikku nõu andvate käsiraamatute poole pöördutakse, aga raamatulettidel laiutavad sellised alternatiivraviteosed edasi, mis õpetavad näiteks, kuidas punase kärbseseene abil vähki ravida.
Näiteks võib raamatupoe terviseosakonnast leida raamatu "Lapsevanema teejuhi homöopaatiasse". Muuhulgas võib siit leida järgmisi nõuandeid: "Purustatud või lömastatud sõrmede või varvaste korral tuleb anda iga 15 minuti järel üks terake, kuni valu leeveneb."
Selliseid raamatuid on kauplustes aga kümnete kaupa, pikki riiulitäisi.
"Kui me vajame meditsiini raskekahurväge, siis nagu ei ole enam minu meelest vähemasti kohta alternatiivmeditsiinile. Kui on mingi asi, kus me peame võimalikult kiiresti sekkuma, kas ära lõikama, rütmi saama, midagi tegema, kus on ajafaktor oluline, siis on see ilmaasjata ajaraiskamine," sõnas perearst Triinu-Mari Ots.
Kirjastaja Tauno Vahter on viinud end kurssi suurema osa alternatiivnõuannetega, mis viimastel aastatel eesti keeles kaante vahel on ilmunud ja võtnud oma südameasjaks, et tema kolleegid lõpetaksid elule ja tervisele ohtlike nõuannete tiražeerimise.
Eestis ilmub esoteerikaraamatuid oluliselt rohkem kui Lääne-Euroopas, mida näitab kujukalt ka smaragdi abil vähiravi soovitava "nõid Nastja" kerkimine Eesti enimostetud kirjanikuks. Just sealtmaalt, kus nõuanded hakkavad puudutama inimese tervist, läheb olukord kirjastaja silmis kriminaalseks.
"Kui te tahate pendliga ennustada, noh, las ta siis olla. Aga kui te hakkate pendliga tervist ravima, siis ma arvan, et see raamat võiks äkki mitte ilmuda," leidis Vahter.
Mida siis aga nende seansiläbiviijate ja alternatiivmeditsiini käsiraamatutega teha? Oodata, et keegi raske tervisekahjustuse tagajärjel kaebaks kellegi kohtusse? Aga kelle? Ehk kes ikkagi vastutab?
"No põhimõtteliselt meil Eestis selliseid juhtumeid ei ole, kus me oleks võtnud mõne kirjastuse vastutusele selle pärast, et mingis raamatus on selline soovitus, mis siis võib olla kahjulik. Autori puhul, ma usun, selline asi on isegi tõenäoline. Aga jällegi, sellist asja on väga keeruline ära tõendada," selgitas Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter.
"See, kui kirjutatakse raamatu algusesse napp lause, et kirjastus ei vastuta võimalike tagajärgede eest, siis see, ma arvan, on nonsenss. See lause on sama mõttetu kui, ma ei tea, riputada endale autol tuuleklaasi külge kiirusemõõtja vastu CD-plaat. Sa võid selle lause sinna panna, aga see vastutusest tegelikult ei vabasta. Vastutus on kõigil tõenäoliselt ja kõik osapooled üritavad seda vastutust kellegi teise peale ajada," arvas kirjastaja Vahter.
"Üks-ühest vastutust ei saa nagu kõikidel olla. Ilmselgelt ta siis jagunebki nii sinna kirjastaja kui autori poole, aga ka inimesele endale," arvas Apollo kaupluste ostu- ja turundusjuht Helena Hyldahl.
Küsimusele, kas ta näeb ka raamatupoel rolli selles vastutuses, vastas Hyldahl järgmiselt: "No nagu ma mainisin, siis kui nädalas tuleb 75 raamatut, siis me paratamatult ei jõua anda seda hinnangut et... Ma tõesti siiralt loodan, et Eesti riik on piisavalt tugev, et meil on institutsioonid, kes suudavad sinna oma käe ja jala vahele panna, et need asjad ei jõuaks lõpptarbijani."
"Kui on tõendatud see, et selle konkreetse meetodi või info levitamise tulemusena tegelikult on reaalne oht inimeste elule ja tervisele, siis kindlasti terviseamet saab nende levitajatega tegelda. Raamatu autor vastutab selle eest, mis ta on kirja pannud, väljaandja vastutab selle eest, levitaja vastutab selle eest, et ta tegelikult on süvenenud sellesse, mida ta levitab," leidis omakorda terviseameti peadirektor Merike Jürilo.
Tuleks need raamatud siis ehk ennetavalt lettidelt ära korjata, et ära hoida kellegi võimalik surmajuhtum ohtliku nõuande järgimise tagajärjel?
"See ei ole meie funktsioon. Meie asi on pakkuda ikkagi laia sortimenti ja seda ka hästi kiiresti turule raamatuid pakkudes. Ma ei tahaks tagasi minna nende aastate juurde, kus oli tõesti kontroll, et mis raamatuid müüa võis ja see sõnavabaduse piiramine oli tollal ikka päris kole. Meie lugeja on piisavalt tark, et ise otsustada," ütles Apollo Kaupluste ostu- ja turundusjuht Hyldahl.
"Tõenäoliselt terviseamet ja ükskõik milline riiklik institutsioon ei saa võtta endale sellist keskaegset raamatutepõletamise rolli, selles ma olen nagu täiesti veendunud. Raamat, mis ütleb, et punase kärbseseenega saab ravida vähki - ma arvan, et seda raamatut ei pea müügilt ära korjama, pigem on oluline, et inimesed oskavad kriitiliselt mõelda, kui nad neid raamatuid loevad," jätkas omalt poolt terviseameti peadirektor Jürilo.
Kui ohtlikud eneseabiraamatud jäävad lettidele alles, soovitavad arstid patsientidel enne nendelt nõu küsida ja aru pidada, kui omal käel end kahtlaste võtetega tohterdama asuvad. Kas või seetõttu, et kõik meetodid omavahel hästi ei klapi ja, nagu rõhutavad ka õigusteadlased, vastutab iga inimene oma tervise eest eeskätt ise.