Kahe seaduseelnõuga antakse põlevkivisektorile kuni 20 miljonit kokkuhoidu
Riigikogus olid esimesel lugemisel kaks põlevkivienergiatööstuse toetuseks mõeldud seaduseelnõu. Ühega vähendataks käesoleva aasta jooksul põlevkivituha saastetasusid, teine lubaks ajutiselt kasutada erimärgistatud diislikütust kaevandustes ja karjäärides töötavatel masinatel.
Erimärgistusega diislikütuse kasutamist lubaks menetletav eelnõu põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes alates tänavu juulist kuni kahe aasta jooksul. Teise eelnõuga vähendataks ajutiselt saastetasusid põlevkivituha pealt enam kui poole võrra.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Koka sõnul annaks need kaks soodustust kahe aasta peale kokkuhoidu ligi 20 miljonit eurot. "Sellega on võimalik tööstused töös hoida ja ka selle tootmishinnaga müüa tänasel turul põlevkiviõli," märkis ta.
Koka kinnitusel on soodustused vajalikud põlevkivisektori töös hoidmiseks.
"Kui me täna vaatame, kui palju põlevkivitööstusest igal aastal laekub makse, siis juba tööjõumaksud on üle 50 miljoni ja kõik maksud kokku üle saja miljoni igal aastal. Kui kahe aasta soodustus on 10–20 miljoni ulatuses, siis on juba esimesel aastal võit suurem kui soodustus," selgitas Kokk.
Opositsioonil on rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul eelnõude kohta mitmeid küsimusi.
"Esiteks: miks tekitada maksuerandeid, mis on alati libe tee, ja teiseks keskkonnatasude alandamine, mis läheb vastuollu kogu keskkonnapoliitikaga," ütles Lauri.
Eesti Energia juht Hando Sutter nentis, et mõlema seaduse vastuvõtmisest oleks ettevõttele abi. Kui suur see abi on, sõltub sellest, milliseks need parlamendiarutelude käigus kujunevad. Veelgi olulisem on aga kasumlikkuse seisukohast see, mis toimub turul.
"See on meie jaoks kombinatsioon sellest, mis toimub elektriturul, ja seal toimub palju, ja sellest, mis on meie elektritootmise omahind," märkis Sutter.
Sutteri sõnul on praegu veelgi olulisem see, et regiooni elektriturul on toimunud olulised muutused – pühapäeval läks avariiliselt välja Baltikumi Rootsiga ühendav kõige suurem elektrikaabel Nord-Balt. "700 megavatti, mis on mitu meie elektrijaama jagu elektrit ja praegu Baltikum sõltub päris palju kohapeal toodetavast elektrist," lausus Sutter.
Sutter ütles, et esmaspäeval taaskäivitati vahepeal seisnud Auvere ja Balti elektrijaam ning ka nafta hind on jõudnud tasemele, kus põlevkiviõli tootmine on kasumlik.
Toimetaja: Marko Tooming