Leopoldi skulptuurid on juba pikalt aktivistide sihtmärgiks olnud, tulenevalt kurikuulsalt jõhkrast koloniaalvõimust tema Aafrika koloonias, millest sai hiljem Belgia Kongo.

Leopoldi monumentide vastane liikumine on kogunud viimastel päevadel hoogu seoses USA-st alguse saanud üleilmse rassismivastase protestilainega.

"Eelmisel nädalal vandaalitseti kuju kallal tõsiselt ning selle peab taastama Middelheimi skulptuurimuuseum," ütles Antwerpeni linnapea Bart de Weveri pressiesindaja Johan Vermant. 

Samas ei tooda seda tõenäoliselt tagasi Antwerpeni Ekereni linnaosas asuvale postamendile ühe kiriku lähistel. 

"Kuna 2023. aastaks oli väljakul planeeritud parandustööd, siis kuju tagasi ei tooda. Sellest saab arvatavalt muuseumikollektsiooni osa."

Middelheimi muuseum kinnitas, et on monumendi vastu võtnud. 

Leopold II valitses Belgia kuningriiki 1865.-1909. aastani, kauem kui ükski teine monarh, ning tema auks on püstitatud mitmeid mälestusmärke. 

Ajaloolaste hinnangul oli Leopold II režiim praeguse Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil asunud Belgia koloonias julm. Miljoneid põliselanikke tapeti või sandistati kummiistandustes ja sõjarännakute käigus. Monarh kuhjas samal ajal endale üüratu isikliku varanduse. 

Endist kuningat ja tema kõige kurikuulsamaid juhte austatakse Belgias tänavanimede ja monumentidega, kuid avalikkuse meelepaha on tema pärandi suhtes üha kasvanud. Brüsselis on petitsioonile Leopold II monumentide eemaldamiseks allkirja andnud enam kui 64 000 inimest. 

Belgiasse levisid eelmisel nädalal meeleavaldused rassismi vastu, mille käivitas mustanahalise George Floydi tapmine USA-s valge politseiniku poolt.