Te olete kirjutanud ühe kirja ja soovite kaitsta Leopold II monumente. Miks?

Me leiame, et see moodustab osa meie ajaloost ja me ei tohi pöörata selga oma ajaloole, see on belglaste ja Belgia ajalugu ja kujude mahavõtmine ei aita meil ajalugu mõista. Mineviku sündmusi tuleb mõista oma aja kontekstis. See on väga oluline kui tahame mõista, mis meie ajaloos on juhtunud. Me ei hakka maha võtma Leopold II kujusid, kes oli suur kuningas, visionäär, eelkõige kultuuri, linnaehituse ja majanduse vallas. Ma tuletan meelde, et Belgia oli sel ajal teine tööstusvõim maailmas. Nii nagu me ei võta maha Julius Caesari, Clovise, Godefroy de Bouillon, Karl V või Napoleoni kujusid, kes moodustavad samuti osa meie ajaloost.

Me leiame, et Leopold II pärand, see, mis ta on andnud Belgiale ja Kongole on osa meie ajaloost, me peame sellega elama ja me võime olla uhked selle üle, mis ta on teinud meie riigile.

Samal ajal on see kurb ja valus ajalugu paljude kongolaste jaoks ja paljude inimeste jaoks, kes elavad praegu Belgias. Mida te neile ütlete?

Me leiame, et mõned inimesed tõlgendavad ajalugu varjatud ideoloogilise agendaga. Nad tahavad edendada teisi asju. USA dramaatilistel sündmustel ei ole mingit pistmist Leopold II-ga. Neid sündmusi instrumentaliseeritakse ja mängitakse inimeste emotsioonidega et edendada ideoloogilist agendat. Võib rõhutada ka rida positiivseid asju, mida belglased ja Belgia Aafrikas tegid ja Kongos eriti, kõike, mida tehti tervishoius, hariduses, kultuuris ja looduskaitses näiteks.

Kuidas te hindate seda, mida ta tegi Kongos, ta tappis samal ajal miljoneid inimesi?

Seda ütlete teie. Paljud ajaloolased ei tõlgenda sündmusi nii. Ajaloolastele peaks jääma kokkuvõtete tegemine sellest, mida belglased on teinud Aafrikas. See ei ole meie, ajakirjanike ega tänapäeval elavate inimeste asi öelda seda või toda. Ajaloolased ja ülikoolide õppejõud peavad tegema oma tööd ja mälu kokkuvõtet.

Suur osa ajaloolastest siiski nõustub, et seal tapeti suur hulk inimesi ajal, mil Leopold II oli võimul. Aga miks see on Belgiale nii oluline? Leopold II kaasaegsed Belgias lõpetasid tema kuningriigi seal ja võtsid selle Belgia riigile. Pärast tema surma vajus see aga unustusse ja inimesed räägivad temast pigem kui Kuningas Ehitajast.

Te peate teadma, et Kongos paljud imetlevad Leopold II ja on olemas Kongo ajaloolased, kes kirjutavad, et tegemist oli suurima riigijuhiga Kongo ajaloos. See oleks esimene täpsustus. Ja paljud inimesed ka Belgias mõtlevad praegu, et tegemist oli erakordse visionääriga. Kõik ei olnud muidugi täiuslik, aga tuleb rõhutada, et täiesti objektiivselt lõpetas ta orjuse, araablaste orjuse, mis toimus Kongos kui ta sinna jõudis. Valitseb palju kadedust Leopold II suhtes Kongos, eriti inglaste poolt, kes ei mõista kuidas väike riik eesotsas Leopold II-ga suutis suurvõimude nina alt endale haarata Aafrika suurima riigi. Sellest tuleneb kadedus ja laimukampaaniad Leopold II vastu.

Ta ei ole kunagi jalga Kongosse tõstnud nagu te teate. Aga ta tahtis sündmustele valgust heita pannes asjaga tegelema rahvusvahelise uurimiskomitee, kelle koostatud raporti ta kohe ka avalikkuse ette tõi. See on väga läbipaistev viis asjaga tegeleda. Ta rakendas meetmeid, et korrigeerida mõnede koha peal tegutsenud inimeste kuritarvitusi. Kuid teod ja numbrid, mida mõned inimesed talle omistavad, on täiesti ebareaalsed. Need ei ole täpsed ja see ei ole ajalooline tõde. Ja veel kord ma leian, et see on ajaloolaste töö uurida, mis toimus seal nii positiivset kui ka negatiivset.