Belgia rassismivastane naisteühendus: kõik Leopold II kujud tuleb maha võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mireille-Tsheusi Robert
Mireille-Tsheusi Robert Autor/allikas: ERR

Belgia rassismivastase naisteühenduse Bamko-CRAN president Mireille-Tsheusi Robert ütles ERR-ile antud intervjuus, et kõik Leopold II kujud tuleks Belgias maha võtta.

Kuidas te end siin tunnete kui te möödute sellest Leopold II monumendist

Mulle ei meeldi see koht üldse ja ma ei tunne end siin hästi. Ma naeratan, sest kaamera käib, aga see ei ole hea koht minu jaoks. Leopold II pani minu silmis toime genotsiidi, ta tappis kümme miljonit kongolast, ta tappis mu vanavanemad ja ta ei vääri sellist tunnustust.

Te olete pärit Kongost, aga olete elanud kogu elu Belgias?

Ma tulin siia lapsena, mu ema abiellus Kongos belglasega ja me tulime siia elama.

Kas Kongos on palju mälestusi sellest valusast ajaloolisest perioodist?

See on väga huvitav, sest Kongos räägitakse kolonisatsioonist koolis, Belgias aga mitte. Alles nüüd nõustus haridusminister selle panema kooliõpikutesse, aga see protsess võtab aega kaks-kolm aastat.

Mida nende monumentidega nüüd tuleks teha?

Need tuleb kõik maha võtta. Ma arvan, et kellelegi ei tule ideed panna Berliini linna peale üles Hitleri ausambad, sest tema võimuajal tehti teadusavastusi näiteks. Alati öeldakse, et oli häid asju Leopold II võimu ajal. Jah, Hitleri võimu ajal tehti ka teaduses edusamme, aga sellegipoolest ei panda talle ausambaid igale poole linnas. Ajaloost saab rääkida muuseumis, dokumentaalfimides ja koolides.

Miks Leopold on belglastele tähtis, võib-olla see on seotud Belgia riigi identiteediga?

Ma arvan, et Belgia on riik, mis koosneb paljudest väikestest killukestest. Ja Leopold II on üks esimesi kuningaid, kes on meie mällu jäänud ja kes muutis palju Belgiat ja eriti Brüsselit. Ta urbaniseeris Belgia. Ta on justkui hästi nähtav, oluline ja võimas sümbol Belgia jaoks. Nii et teda nimetatakse Kuningas Ehitajaks ja ta on justkui meie riigi asutaja ja rajaja.

Belgia on habraste keelepiiridega riik, oleme kohati ju lausa lahkulöömise äärel ja kuninga kuju on oluline ühendaja meie riigi jaoks. Jääb mulje, et tema kritiseerimine lahutab meid, sest tema on see, kes meid ühendab. See on aga vale. Me ei ütle, et peaksime ajaloo unustama, kuid ajalugu ja mälu on kaks eri asja - ajalugu ei anna hinnanguid ja sellest räägitakse muuseumides. Mälu on aga kollektiivne ja seda tuleb kujundada koos meiega, sest me moodustame tänapäeval osa Belgia ühiskonnast.

Kas Belgias on tänapäeval rassismi ja millist tüüpi rassismi?

Kahjuks esineb rassismi tohutult. Belgia on Euroopa Liidu riik, kus on kõrgeim töötuse tase. 60 protsenti endistest kolooniatest pärit inimestest ehk ruandalased, burundilased ja kongolased, on kõrgharidusega. Belgia rahvastikust on kõrgharidusega ainult 33 protsenti. Nii et me oleme rohkem koolitatud ja enamate diplomitega, kahjuks on töötus meie hulgas kolm-neli korda kõrgem. See ei ole normaalne.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: