2019. aastal diagnoositi Eestis 178 uut HIV juhtu, neist 113 meeste ja 65 naiste seas. See teeb naiste osakaaluks uutest juhtudest 37 protsenti. 53 protsenti uutest juhtudest avastati Tallinnas ja 25 protsenti Ida-Virumaal.

Uutest juhtudest diagnoositi 2019. aastal üks veredoonorite seas, kuus rasedate naiste seas, neli kinnipidamisasutustes ning 167 tervishoiuteenuste osutamise raames (sh anonüümsetes HIV testimise ja nõustamise kabinettides).

Viimastel aastatel on doonorite seas diagnoositud igal aastal üksikud uued HIV juhud (igal aastal alla viie). Kinnipidamisasutustes diagnoositud juhtude arv on oluliselt langenud, näiteks 2010. aastal oli neid 72.

Narva ja Tallinn esirinnas

Kõige enam uusi juhtumeid 100 000 elaniku kohta linna piires diagnoositi 2019. aastal Narvas (38). Absoluutarvudes juhib aga endiselt Tallinn (95 juhtu) Narva ees (21 juhtu), ehkki aasta-aastalt on ka Narva uued diagnoosid vähenenud.

Kümne aasta jooksul on Narva uued diagnoosid vähenenud kolm korda (71 juhult aastas 21-ni), Tallinnas aga vähem kui kaks korda (167-lt 95-ni).

Aastatel 2010–2019 diagnoositi Narvas kokku 452 uut HIV juhtu, mis moodustab 16 protsenti kõigist sel perioodil avastatud uutest HIV juhtudest. 

Tallinnas oli 2019. aastal nakatunuid 100 000 inimese kohta vähem (22), kuid absoluutarvudes diagnoositi aastatel 2010–2019 Tallinnas kokku 1357
HIV juhtu, mis moodustavad poole kõigist sel perioodil avastatud uutest HIV juhtudest.

Aastast 2010 on enam kui pooled uued juhud avastatud 30-aastaste ja vanemate seas ning 2019. aastal oli üle 30-aastaste osakaal kõigist nakatunutest 87 protsenti. Osakaalu tõus on tingitud eelkõige nooremate olulise languse arvelt, sest absoluutarvudes on ka nende seas langust täheldada. Sarnased trendid on nii meeste kui ka naiste seas.

Naiste osakaal ja keskmine vanus tõusuteel

Peaaegu 70 protsenti kõigist uutest HIV juhtudest on avastatud meeste seas. Naiste osakaal on aastate jooksul aga suurenenud — kui kõigist 2001. aasta uutest juhtudest moodustasid naised veel 20 protsenti, siis 2019. aastal juba 37 protsenti. Viimasel viiel aastal on naiste osakaal aga püsinud stabiilselt 36 protsendi kandis.

Uute HIV-sse nakatunute keskmine vanus on samuti kasvanud, olles 2010. aastal 31,6 aastat ja 2019. aastal 40,8 aastat. Naiste keskmine vanus on sel perioodil kasvanud 30,5 aastalt 39,9 aastani, meestel 32,4 aastalt 41,4 aastani. Keskmise vanuse tõusu põhjuseks ei ole mitte niivõrd nakkusjuhtude arvu oluline kasv vanemates vanuserühmades, vaid langus nooremate seas.

Narkootikumide süstimisel nakatunud on läbi aastate olnud mõnevõrra nooremad (mullu keskmine vanus 34,3) kui hetero- (keskmine vanus 40,4) või homoseksuaalsel teel (keskmine vanus 35,9) nakatunud. Kuid keskmine vanus on kasvanud kõigis nendes alamjaotustes.

HIV juhud on vähenenud laste ja noorte seas. 2019. aastal ei diagnoositud 10–14-aastaste seas mitte ühtegi uut juhtu ning 15–19-aastaste seas tuvastati kaks HIV juhtu (mõlemad 19-aastased).

Vasakul graafikul naised nakatumisviisi kaupa, paremal mehed.

Vanurite seas sagenev diagnoos

Kümne aasta jooksul on kasvanud 50-aastaste ja vanemate osakaal uutest juhtudest. Ka absoluutarvud on vanemaealiste seas veidi tõusnud, sellal kui alla 50-aastase seas on need püsivas languses.

Kõige suurem on olnud langus 15–29-aastaste seas. 40–49-aastaste ja 50-59-aastaste seas on juhtude esinemine püsinud stabiilsena. 60–84-aastase seas on aga nakatumine kasvanud. Siiski on üle 70-aastaste seas viiruse levik harv. Samas on alates 2016. aastast hakanud HIV üle 70-aastastel sagenema. Kui sinnani oli üle 70-aastase puhul HIV diagnoos pigem haruldus, siis alates 2016. aastast on igal aastal tuvastatud seda vähemalt ühel juhul (2017. aastal) kuni neljal juhul (nii 2016. kui ka 2019. aastal). Kõige vanem HIV diagnoosi saanu Eestis on olnud 80-aastane (2016. aastal).

Enim levib heteroseksuaalsel teel

Terviseameti andmete kohaselt oli narkootikumide süstimisel nakatunuid uute juhtude seas 2019. aastal 11 protsenti. Narkootikumide süstimise teel nakatunute osakaal on aastate jooksul langenud meeste seas enam kui naiste seas.

Narkootikumide süstimisel nakatunute osakaal on kõrgem 16–29-aastaste ja 30–39-aastaste seas. 50-aastaste ja vanemate seas narkootikumide süstimise teel nakatunuid viimasel viiel aastal ei registreeritud.

Heteroseksuaalsel teel nakkuse saanute osakaal oli mullu 45 protsenti. Seejuures on heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal kõigist nakatunutest kasvanud kümne aastaga kahekordseks. Sel viisil nakatunute osakaal on suurenenud nii meeste kui naiste seas. 

2019. aastal nakatus heteroseksuaalsel teel 43 meest ja 37 naist, mis teeb meeste-naiste suhtarvuks 1,2. Selline trend erineb enamikust EL-i riikidest, kus heteroseksuaalsel teel nakatunute seas on enam naisi kui mehi. See viitab võimalusele, et Eestis on osad väidetavalt heteroseksuaalsel teel nakatunud mehed tegelikult nakatunud kas narkootikumide süstimisel või homoseksuaalsel teel.

Piirkondlikud andmed näitavad, et Ida-Virumaal (sh Narvas) on heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal suurem kui Tallinnas ja Harjumaal. Mujal Eestis on uute juhtude absoluutarvud väga väikesed ja trende ei ole võimalik hinnata.

Suurenenud on homoseksuaalsel teel levinud juhtude arv. Homoseksuaalsel teel nakkuse saanute osakaal oli mullu 9 protsenti - veel 2014. aastani oli nende osakaal nakatunuist vaid üks protsent ning hakkas seejärel hüppeliselt kasvama.

Ülejäänud on saanud nakkuse teadmata viisil. Selliseid inimesi oli mullu 40 meest ja 21 naist.

Uute juhtude arvud langevad

Alates 1988. aastast on Eestis HI-viirust diagnoositud kokku 10 079 inimesel (neist 33 protsenti naised). Ei ole täpselt teada, kui paljud neist on tänaseks surnud ja kui suur osakaal on topelt registreeritud.

Vahemikus 2010–2019 on uute juhtude arv aastas langenud kaks korda (52 protsenti). HIV-testimise tase on aasta-aastalt tõusnud. Selle alusel võib hinnata, et uute juhtude langus ei ole seotud vähenenud testimisega.

HIV suhtes testitud inimeste arv on Eestis suur ja aasta-aastalt kasvanud. Meestega seksivatest meestest on end HIV suhtes testinud ligi neli viiendikku. Naisi on rohkem testitud eelkõige rasedusaegse kontrolli tõttu. Meeste seas on testitute osakaal oluliselt väiksem, kuid Ida-Virumaal on testimise tase kõrge, sealhulgas ka meeste seas.

Uute HIV juhtude andmed näitavad, et levik on Eestis stabiliseerunud, kuid kõrgel tasemel.

Euroopa Liidus oli Eesti uute HIV juhtude arvu poolest 2018. aastal Läti ja Malta järel kolmandal kohal.

AIDS

Möödunud aastal diagnoositi HIV-diagnoosi saanutel AIDS vähem kui kolm kuud hiljem kümnel protsendil kõigist HIV-diagnoosi saanutest. Selline kiire progresseerumine tähendab aga seda, et HIV diagnoositi neil inimestel väga hilises staadiumis.

AIDS-i diagnoosimise ja sellesse surnute kohta on statistika aga keerulisem.

AIDS-i põhjustatud surmad on teada 2018. aasta lõpu seisuga. Selleks
ajaks oli terviseameti andmetel diagnoositud AIDS 539 patsiendil, samas oli statistikaameti andmetel surnud samaks ajaks AIDS-i 681 inimest.

Terviseameti andmetel on AIDS-i diagnoositud läbi aastate 567 juhul, seejuures 2019. aastal 28 juhul.

Haigekassa, terviseameti ja vanglate andmete põhjal oli 2017. aasta lõpuks kõigist HIV-diagnoositutest AIDS-i staadiumis 50 protsenti (3881 inimest), kellest omakorda surnud 30 protsenti (1150 inimest).

Andmete erinevus viitab tervise arengu instituudi hinnangul AIDS-i juhtude ja surmade alateavitamisele riiklikesse registritesse.