Kiisler: EKRE on hakanud vaikselt süvariigistuma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk

Staažikas Isamaa erakonna liige Siim Kiisler ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et EKRE võitlus ametnike vastu on hakanud vaikselt asenduma võitlusega ametnike poolt. Samas peab Kiisler EKRE poliitikute sõnapruuki endiselt kõige suuremaks ohuks selle valitusse püsimisele.

Avaldasite hiljuti, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) eelnõud ei tohiks menetleda kiirustades ja uisapäisa. Teisipäeval esitasid sotsid sellele eelnõule 50 000 muudatusettepanekut eesmärgiga see eelnõu blokeerida. Millisesse valgusesse selline käik selle menetluskäigu paneb?

Siin on kaks poolt. Üks pool on selle eelnõu sisu ja teine on sotside samm. Nende samm on pidurdamise võimalus, mis on riigikogu töö- ja kodukorraseaduses olemas. Alati, kui opositsioon seda kasutab, siis võimulolijatel on kiusatus, et muudame selle seaduse lihtsalt ära häälteenamusega ja võtame opostisioonilt selle võimaluse ära. Hea, et selline võimalus on olemas, kuna homme võivad pooled vahetunud olla.

Selline 50 000 ettepaneku tegemine muudab asja absurdseks. See naeruvääristab obstruktsiooni kui sellist ja võib tekitada soovi, et muudamegi selle ära, ärme jäta võimalust niimoodi mängida. Ma saan aru, kui erakond teeb 200 muudatusettepanekut, aga 50 000 ettepanekul pole mingit sisulist väärtust. Pigem ta tekitab mõtteid, kas nii saab üldse edasi töötada riigikogu. Siis tekivad need kiusatused minna töökorda muutma.

Millist arutelu teie selle eelnõuga oleksite oodanud või ootate?

Rahulikumat. Siin on tunded üle keenud. Ma olen algusest peale toetanud seda, et seda eelnõu ei saa menetleda üle jala. Seda on vaja arutada, võib-olla on vaja täiendav analüüs kelleltki tellida.

Ma pole selle hüsteeriaga nõus, mis sotsid on üles kütnud, et kui nüüd erakondade järelevalve komisjoni asemel tegeleb järelevalvega näiteks riigikontroll, siis on maailma lõpp. Soomes teeb sedalaadi järelevalvet riigikontroll ja soomlastele ei ole taevas pähe langenud sellepärast, elu läheb edasi ja kõik toimib. Mul ei ole tugevat kirge, kas see või teine asutus valvab, peaasi et oleks läbipaistev ja reeglid oleksid ausad, kõigile võrdsed ja arusaadavad.

Aga antud kontekstis, kus on mõned rahastamissegadused või skandaalid siia veel otsa kerinud, siis loomulikult see diskrediteerib seda seaduseelnõud tervikuna. Sellepärast peabki väga rahulikult võtma ja kindlasti vajab praegune seaduseelnõu muutmist. Seal on mitmeid probleeme.

Millise pilguga te Keskerakonna ja 50 000 euro suurust toetust kõrvalt vaatate?

See on veider. Mul on sama palju infot, kui teil, ma samamoodi loen lehti ja imestan. Ei saagi aru, miks sellega plähmerdatakse.

Kuidas erakond peaks käituma, kui talle laekub nii suur annetus aga rahastaja on tundmatu ja ei ole ka kindlust, et kõik oleks pealtnäha puhas?

Erakond peab aru saama, mis see motivatsioon oli ja kuidas see välja paistab. Erakondadele on ebaõiglasi ja paranoilisi süüdistusi varemgi esitatud, sõltumata erakonnast. Aga seda enam - erakonnad ju teavad seda. Me poliitikutena ju teame seda kõik, et kui mingi annetus tuleb, siis seda valvatakse väga hoolega, konkurendid valvavad. Vaadatakse, kes annetas ja miks annetas. Teised erakonnad jälgivad seda, ajakirjandus jälgib seda.

Sa pead ju aru saama, et sa pead suutma vastuseid anda. Ja kui see asi logiseb, siis see diskrediteerib rikub tervikuna kõigi erakondade mainet. Kõrvalvaatajana tundub, et võib-olla tõesti kõik Keskerakonnas ei olnud nendest taustadest teadlikud. Kui sa oled teadlik nendest taustadest ja sa oled tark inimene, siis sa vaevalt sellist segadust seal korraldad. Keegi ilmselt, ma ei tea, mis kaalutlustel, hindas midagi valesti seal.

Kuna ERJK paneb erakondadele tehtud annetused oma kodulehele avalikuks, siis annetustest seesama 50 000 hakkas väga hästi silma. Kas teie hinnangul ERJK kohustuste ja pädevuste riigikontrollile viimine selle eelnõuga võib kuidagi seda läbipaistvust hägustada?

Silma hakkab ju ikkagi. Mulle hakkas ka silma. Lehest lugesin ja mõtlesin, et huvitav-huvitav, miks keegi selline ettevõtja sellise annetuse tegi? Mina ei usu, et riigikontroll oleks kehv järelevalvaja. Mina ei saa aru hirmu kütmisest. Kui Janar Holm, riigikontrolör vastutab selle asja eest, kui kommunikatsiooni teeb Toomas Mattson, väga lugupeetud inimene ja tugev professionaal, siis ma ei kujuta ette, kuidas saaks seal mingi susserdamine või peitmine toimuda. Iseasi on see, kas tõesti riigikontroll peaks see järelevalvaja olema.

Mind kõige rohkem üllatab selles debatis EKRE positsioon. Erakond, kes veel aasta tagasi või isegi vähem rääkis mingist tohutust võitlusest süvariigiga, tuleb nüüd välja ettepanekuga, et anname poliitikute üle järelvalve ühele ametkonnale ja mittepoliitilistele ametnikele. See on minu jaoks üllatav käitumine. Vastupidi - see on võitlus süvariigi eest EKRE poolt.

EKRE ja Keskerakonna poliitikud on öelnud, et ERJK on politiseeritud. Kas see, et Keskerakonna esindaja on ERJK-s, kuidagi takistab kahtlase annetusega tegelemist, selle teema tõstamist ja sellega edasi minemist komisjoni poolt?

Ei ole ju takistanud. Kõik on avalik olnud ja ma usun, et ka jääb edaspidi avalikuks. See, et seal on iga erakonna esindaja, tähendab seda, et ta saab anda oma vastuargumendid. Juba enne otsuse langetamist kuulatakse ju see üks osapool ära, kelle osas see menetlus käib. Ja otsused langetatakse ju häälteenamusega. Pigem on probleem, kui mõni komisjoni liige tuleb meediasse ja paiskab laiali enneaegseid seisukohti, mida komisjon ei ole veel otsustanud. Komisjon peaks olema nagu kohus – väärikas, keda kõik usaldavad.

Kui Keskerakond ja EKRE ütlevad, et komisjon on politiseeritud, et erakondade rahaaasju kontrollivad erakonnad ise, siis mida nad silmas peavad või mis need ohud on?

Ma pole ühelgi komisjoni arutelul viibinud. Teoorias on ju võimalus, et näiteks osa erakondi lepib kokku ja käitub ühe osapoolega ebaõiglaselt, aga ma väga palju pole sellist asja Eesti poliitikas näinud. Kui vaadata komisjoni otsuseid, milliste juhtumite on nad pöördunud prokuratuuri poole, kus on kohtuprotsessid olnud, siis need otsused on olnud minu jaoks objektiivsed.

Kuidas Isamaa fraktsioon võib hääletada, kui see eelnõu tuleb hääletusele? Kas Te näete ka võimalust, et see võidakse siduda valitsuse usaldushääletusega?

Seda eelnõud usaldushääletusega tehniliselt siduda ei saa. Sest see on riigikogu fraktsioonide poolt algatatud eelnõu.

Saab ju valitsuse liige samamoodi selle uuesti algatada.

Jah, teoreetiliselt saab valitsus algatada analoogse eelnõu. Aga väga palju sõltub, millised muudatused seadusesse tehakse. Praegu on suvi ees, saab rahulikult arutada. Võiks tellida veel mõne sõltumatu analüüsi, näiteks põhiseaduskomisjoni, et tuua argumendid välja mõnelt autoriteetselt kogult, mida me kõik usaldame. Problemaatilised kohad on liiga lühikene aegumistähtaeg, viiviste ja intresside küsimus ja et pooleliolevad kohtumenetlused selle seaduse muudatuse tõttu ei raugeks. See oleks väga suur hoop kogu poliitika mainele.

Enne suve seda eelõud siis vastu võtta ei õnnestu?

Isamaa seisukoht on, et sellega ei saa kiirustada.

Isamaa positsioon ja suund läbi ajaloo ja ka eelmistel valmistel on olnud korruptsioonivastane ja kriitiline Keskerakonna suhtes. Nüüd olete Keskerakonnnaga koalitsioonis. Kas see on ikka sama erakond, mis ta oli 2013. ja 2017. aasta kohalikel valmistel?

Ikka on sama erakond. Olles kritiline kasvõi sellesama Keskerakonna 50 000 loo kohta, vaatad hämmastusega pealt. Me peame möönma, et Keskerakond on muutunud. See erakond pole Savisaare-aegne erakond. Kõigi erakondade suhtes on alati kriitikat, aga ta ei ole Savisaare-aegne erakond.

See 50 000 küsimus ju tuletab meelde Savisaare-aegsed "traditsioonid" justkui?

Ma ei taha siin Keskerakonda selle 50 000 euro teemaga kaitsta, absoluutselt ei taha kaitsta, et valet muljet ei jääks. Aga see ei ole päris võrreldav. Üks asi on see, et keegi ettevõtja kuskil midagi toetas ja me ei saa täpselt aru miks ja mis ta kaalutlused olid ja kas ta sai vastuteeneid ja kes see üldse oli. Teine asi on see, mis siin varem toimus ja mille vastu ka Isamaa ütles, et Tallinna kõige suurem probleem on korruptsioon. Kaks valimiskampaaniat järjest me ütlesime seda ja meil oli õigus. Tagantjärgi on need asjad välja tulnud.

See oli ikka eriline nahaalsus, mis tol ajal toimus. Pandi plakat püsti linna raha eest, tehti iseendale reklaami - trumm kätte ja pasun pihku ja plakat üles. Sellist jultumust ma praeguse linnapea ajal pole Tallinnas kohanud. Neid korruptsiooni juhtumeid tuli ju ridamisi välja, kogu aeg. Kui Taavi Aas oli linnapea, siis oli hämmastav, kuidas ta oli nagu väejuht, kes läks ja sõdurid kogu aeg langesid väljal. Üks võeti ja pandi vangi, teine mõisteti süüdi, kolmas läks kohtu alla. Ja linnapea rääkis kogu aeg - mina ei ta mitte midagi. Hämmastav, kuidas siis ei tea. Vot see kultuur on minu arust loodetavasti muutumas. Võib-olla me viie aasta pärast kuuleme mingeid asju, aga sellist näo all lihtsalt linna raha virutamist enam ei toimu minu arust.

Kas näete siis võimalust kohalikel valmistel Keskerakonnaga koalitsiooni Tallinnas?

Ma kiitsin Keskerakonna tänast poliitikat Tallinna linnavalitsuses, minu arust on asi viisakamaks läinud. Aga poliitilistes küsimustes on praegu erinevused siiski suured. Näiteks koolide küsimus, kus võiks astuda samme, et viia koolid üle puhtalt eestikeelsele õppele. Mihhail Kõlvart on sisuliselt selle liikumise algataja ja vedaja, mis võitleb venekeelse koolihariduse eest. Minu arust on see vene lastele endile kahjulik tegevus, sest see eraldab ja segregeerib neid meie ühiskonnast. Selliste inimestega on väga keeruline koalitsiooni teha.

No aga siis jõutakse kokkuleppele, et aastateks on jälle teema laualt maas ja saaksite koos eksisteerida Tallinna linnas, et linna kuidagi juhtida?

Aasta varem on kõik variandid lahtised. On võimalik teiste erakondade liit niimoodi, et Keskerakond on opositsioonis. Kui ma vaatan täna linnavolikogus toimuvat, siis kõige rohkem Keskerakonnaga sarnaselt hääletab EKRE. Teised erakonnad on selgelt erinevatel positsioonidel.

Kas Isamaa on teinud kohalike omavalitsuste valmisteks ettevalmistusi? Millised põhirõhud on?

Ei oska öelda, mingid arutelud on käinud. Vara on öelda, mis sõnumid võivad tulla. Nii pikalt ette öelda ei oska vast ükski erakond.

Kas Te ise kandideerite?

Ei oska kindlalt öelda veel seda. Ei ole ka seda lõpuni läbi mõelnud.

Kuidas Mihhail Kõlvart Tallinna linnapeana on hakkama saanud? Ta on teinud mitmeid jõulised otsuseid ja ka selliseid otsusid, mille eest opositsioonierakonnad on võidelnud. Näiteks Tallinna TV sulgemine.

Jah. On teinud häid otsuseid. Tallinnal on selgelt linnapea, ta juhib linna kindlakäeliselt. Mõned otsused on meile meeldinud, aga näiteks Tallinna TV sulgemisega seoses raha andmine PBK-le on meie arvates vastuvõetamatu käitumine. On asju, mille eest tuleb linnapead tunnustada, aga erimeelsused on väga sügavad. Ma vaatan kasvava murega, kuidas Kõlvartil on tekkinud kihk hakata asju keelama ja kontrolli alla võtma ning piirama linnakodanike elu. Erinevaid näiteid hakkab järjest tulema. Et ta tahaks, et inimesed elaksid nii nagu talle meeldib.

Üheks näiteks võib ilmselt tuua külaliskorterite tegevuse piiramine. Ta soovib, et AirBNB korteritel oleks kahe kolmandiku korteriühistu liikmete luba.

Üks on teiste korteriomanike heakskiit. Siin on ikkagi küsimus, et lärmi võidakse lüüa ja inetult käituda erinevates korterites. Seda võib teha korteriomanik ise ja pikaajalisele üürile antud korteri üürnik. Tõepoolest võib ka kaks päeva külaliskorteris viibinud inimene inetult käituda, aga mis mind eriti hämmastas, oli Kõlvarti soov mingit veidrat järelevalvet hakata teostama. Ikka kuuleme jutte, kuidas kohalikel omavalitsustel on raha vähe, aga praegune rahastamismudel on selgelt Tallinna poole kaldu.

Tallinnal on raha nii palju, et jätkuvalt on mahti ja raha tegeleda lollustega. Kui ühelt poolt räägitakse, et meil on raha vähe ja siis samal ajal öeldakse, et linn tahaks hakata tegema järelevalvet. Ma ei kujuta ette, kas siis käima mööda trepikodasid ja nende külaliskorterite ustele koputamas. Kui sellisteks lollusteks on mahti, siis tähendab, et raha on liiga palju.

See näitab sellist kihku inimeste elu ise korraldada. Et ma tahaks väga öelda, kuidas teie elate. Mis kell te peate õhtul kõrtsist ära minema, millal võite viimase napsu võtta, kuidas te oma korterit kasutusse annate.

Isamaa selliseid piiranguid ei teeks?

Kindlasti sellist inimeste vabaduste piiramist nii räigel moel nagu Kõlvart seda teha tahab, me kindlasti ei toeta.

Tallinna teemad lähevad teile väga korda. Kas te olete mõelnud linnapeaks kandideerimisele?

Ei ole mõelnud. Ma olin tollase IRL-i Tallinna esimees pikalt. Siis küsiti seda mult ja ka siis ma vastasin eitavalt ja pakkusin teisi kanditaate, keda ma pidasin endast sobivamaks. Oli see siis Mart Laar, Raivo Aeg. Jätkuvalt arva, et võiks keegi teine olla.

Te olete varem intervjuudes öelnud, et praeguse valitsuse kestmine sõltub EKRE-st ja nende käitumisest. Kas EKRE on oma võimuloleku aja jooksul muutunud? Oskate Te midagi välja tuua? 

Jaa, ma olen seda öelnud ja ma usun, et see on endiselt nii. Kui sa oled valitsuses, kui sa oled minister, siis on vaja aru saada, et sa oled kogu Eesti rahva esindaja. Tihtipeale on näha olnud, et mõned EKRE valitsuseliikmed pole sellest aru saanud, nad ei saa aru, et nad kannavad valitsusvastutust. Enne arutasime pikalt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni üle. Et mingis asjas on hoopis hakatud ametnikke väga usaldama. Kui veel mõni aeg tagasi vaatasime imestusega, kuidas püüti väga rohmakalt ja saamatult politsei- ja piirivalveameti juhti kuidagi veidralt kangutada, siis nüüd räägitakse täiesti vastupidist juttu. Reaalne tegevus on väga tugevalt muutunud selles osas, et selline süvariigistumine toimub seal nüüd.

Ja kui me vaatame seda maasikakorjajate ja põllumajanduse teemat, mis oli ka kuumalt üleval, siis mulle oli üllatus, et EKRE käitus väga võimuerakonnana. Väga üllatav ja väga kiire muutus võrreldes varasemaga. Tavaliselt, kui uued tulevad esimest korda võimule, siis nad ikka räägivad, et seni on ikka valesti tehtud ja nüüd tuleb rohkem rahvast kuulata.

Kas valitsus järgmiste riigikogu valimisteni püsib?

Ei tea ju. Ma arvan, et kui kolme erakonna liidrid kokkulepped tegid, siis nad siiralt mõtlesid, et neljaks aastaks tehti valitsus. Aga eks elu läheb ja aeg möödub. Kuidas see kõik lõpuks välja kukub... Aga praegu ka on see periood olnud ikkagi veel lühike. Kõik lähevad ju ikkagi hea tahtega tegema seda valitsust, et tahaks koos teha.

Nii, et tõsiseid konfliktikohti te praegu kolme erakonna ühises koostöös ei näe?

Kindlasti on sisulisi erimeelsusi. Koalitsioonilepet on ju täidetud ja mingid asjad on ära tehtud. Aga kindlasti, mida aeg edasi, hakkavad ka erimeelsused välja tulema, kus ongi sügavalt erinevad positsioonid. Need kindlasti kulutavad ja väsitavad. Ja ikkagi kõige suurem oht sellele valitsusele on jätkuvalt EKRE liidrite suuvärk, selles osas endiselt iga päev vaatad hirmuga, et mis sealt tulla võib. See on kõige suurem oht.

Kuidas te Isamaa tulevikku näete?

Edukana loomulikult. Ma olen väga palju aastaid olnud Isamaa ja IRL-i aseesimees, olnud erakonna otsese juhtimise juures väga tugevalt. Nüüd mul on selline periood, kus ma olen mitte päris lihtliige, aga pigem vaatan paljusid asju kõrvalt. Ma tean ise, et kui sa oled kuskil läbirääkimiste laua taga ja pead neid otsuseid langetama, siis see maailm on palju keerulisem. Kuskilt sa pead mingeid kokkuleppeid tegema, kuskilt sa pead järgi andma. Kõrvalt öelda on lihtne, et miks te nüüd sellise kokkuleppe tegite.

Kindlasti peab meie erakond tõsiselt läbi arutama ja tegema valikuid, kas me oleme avatumad. Maailm on väga palju muutunud, Eesti on väga palju muutunud. Teised teemad on aktuaalsed, kui need, milles Isamaa on omal ajal väga tugevat positsiooni omanud. Rahvusvahelise avatuse küsimused, muidu avatuse küsimused. Need me peame erakonna sees omavahel läbi rääkima, see on meil praegu raske koht. Aga küll me selgeks saame. Isamaa on igavene.

Toimetaja: Helen Heidemann, Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: