Vene võimud alustasid kriminaalasja Norilski linnapea suhtes
Venemaa võimud algatasid kriminaalasja Norilski linnapea suhtes, süüdistades teda tegematajätmistes pärast seda, kui sealses soojuselektrijaamas lekkis suur kogus diislikütust, mis põhjustas Vene Kaug-Põhja kõigi aegade suurim keskkonnareostuse.
Uurijate sõnul ei täitnud linnapea Rinat Ahmetšin oma tööülesandeid, kui elektrijaama purunenud mahutist voolas välja 21 163 kuupmeetrit diislikütust. Ahmetšin teadis, kui palju kütust välja voolas, kuid ei võtnud hädaolukordade tagajärgede likvideerimiseks vajalikke meetmeid, sealhulgas ei koordineerinud Norilski administratsiooni tsiviil- ja hädaolukordade juhtimise osakonna tööd, ei taganud kohalike omavalitsuste tööd ja suhtlemist, ei kehtestanud keskkonnakontrolli, leiavad uurijad. Lisaks süüdistatakse teda selles, et ta ei prognoosinud hädaolukorra arengut ja tagajärgi oma juhitava haldusüksuse territooriumil.
Norilski soojuselektrijaamast 29. mail lekkinud diislikütusest suur osa jõudis Ambarnaja jõkke. Keskkonnakaitse organisatsioon Greenpeace võrdles Norilski õnnetust selle tagajärgede ulatuselt Exxon Valdezi naftareostusega 1989. aastal. Norilski õnnetuse põhjustas see, et Norilsk Nikeli tütarettevõttele NTEK kuuluvas soojuselektrijaamas purunesid ühe kütusemahuti kandekonstruktsioonid ning selle sisu voolas välja. Õnnetuse järel kuulutas president Vladimir Putin välja eriolukorra.
Juhtunu kohta algatati neli kriminaalasja lähtudes seadusesätetest, mis käsitlevad intsidendist teatamata jätmist, pinnase kahjustumist, keskkonnakaitseeeskirjade rikkumist ja veereostust.
Esimesena arreteeriti pärast õnnetust Norilski soojuselektrijaama tsehhijuhataja Vjatšeslav Starostin, keda süüdistatakse üskõiksuses, kuna ta ei teatanud juhtunust õigel ajal. Kolmapäeval, 10. juunil peeti keskkonnakaitse-eeskirjade rikkumises kahtlustatuna kinni kolm soojusjaama tippjuhti - direktor Pavel Smirnov, peainsener Aleksei Stepanov ja tema asetäitja Juri Kuznetsov.
Elektrijaama omanikfirma Nornikel teatas, et nende hinnangul põhjustas igikeltsa sulamine, mis tõi kaasa kütusemahuti tugede nõrgenemise. Ettevõtte hinnangul oli jaama juhtide kinnipidamine liialt karm reaktsioon. "Ei ole mingit alust arvata, et meie kolleegid hakkaksid uurimisse sekkuma," öeldi ettevõtte avalduses. "Elektrijaama juhid teevad õiguskaitseorganitega koostööd ja oleksid märksa kasulikumad reostuse likvideerimise juures."
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Interfax