Vene eksperdid: Arktika diislilekke puhastamine võtab aastaid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Reostuse leviku peatamise katsed Ambarnaja jõel.
Reostuse leviku peatamise katsed Ambarnaja jõel. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Vene uurijad pidasid kolmapäeval kinni kolm elektrijaama töötajat seoses tohutu diislikütuse lekkega, mis põhjustas riikliku eriolukorra Venemaa Arktikas ning mille likvideerimiseks kulub päästetöötajate sõnul aastaid.

Ülemöödunud reedel ei pidanud Norilskis ettevõttele Norilski Nikel kuuluva soojuselektrijaama kütusemahuti kandekonstruktsioonid vastu, mahuti purunes ja 21 000 tonni diiselkütust valgus Ambarnaja ja Daldõkani jõkke. Vähemalt 6000 tonni kütust imbus pinnasesse.

Keskkonnaametnike sõnul on tegu kõigi aegade suurima kütusereostusega Arktikas.

Sündmuskohal tegutsenud inimesed on näinud juba kahju, mida kütusereostus põhjustas kohalikule ökosüsteemile, ütles Transneft Siberia peadirektor Viktor Bronnikov, kelle juhitav nafta- ja gaasitranspordifirma on puhastustöödega seotud.

Looduskahjudest rääkides pidas Bronnikov silmas muuhulgas surnud ondatraid ja parte, ehkki möönis, et pole neid suures koguses näinud.

"Täna nägin ma oma silmaga surnud ondatrat," ütles Bronnikov AFP-le, lisades, et töölised on näinud ka parte. "Kui lind maandub diislikütusesse või ondatra ujub sellest läbi, on nad surmale määratud."

Katastroofi uuriv juurdluskomitee on öelnud, et pidas kinni elektrijaama direktori Pavel Smirnovi ning kaks inseneri, kes on kahtlustuse alusel rikkunud keskkonnakaitsealaseid reegleid.

Süüdimõistmise korral võib neid oodata kuni viie aasta pikkune vangistus.

"Ettevõte peab antud meedet õigustamatult karmiks," ütles Norilski Nikel AFP-le saadetud avalduses viitega asepresident Nikolai Utkinile. Tema sõnul teevad kõik kolm võimudega koostööd ning neist oleks sündmuskohal ja puhastustöödel märksa rohkem kasu.

Norilski Nikeli peadirektor Vladimir Potanin ütles, et firma tasub puhastustööde eest, mis prognooside kohaselt ulatub umbes 130 miljoni euroni.

Vene president Vladimir Putin kuulutas katastroofi tagajärgede likvideerimiseks välja riikliku eriolukorra.

Juurdluskomitee märkis, et elektrijaama kütusemahuti vajas parandamist juba 2018. aastal, ent kahtlusalused jätkasid selle kasutamist ohutusreegleid eirates.

"Selle tulemusena leidis aset õnnetus," seisis uurijate avalduses.

Reostus võib peatselt aga liikude edasi Kara merre, mis Venemaa Greenpeace'i juhi Vladimir Tšuprovi sõnul oleks "katastroof".

Puhastustöödest võtab osa ligi 700 inimest, selgub eriolukordade ministeeriumi avaldusest.

Leke on palju suurem kui 2007. aastal Kertši väinas aset leidnud suurõnnetus, kui vette sattus 5000 tonni naftat, märkis Maailma Loodusfondi (WWF) ekspert Aleksei Knižnikov.

Tollal oli Kertši leke suurim omalaadne Venemaal ning vajas sõjaväe ja sadade vabatahtlike sekkumist.

Knižnikov märkis, et diislikütus on naftast kergem ning see pigem aurustub kui upub, kuid puhastustööd on mürgisemad.

Ambarnaja jõge on raske puhastada, sest see on liiga madal, et kasutada praame ning asub kõrvalises paigas, kus pole teid.

Keskkonnaminister Dmitri Kobõlkini sõnul oleks kütuse põletamine, nagu mõned soovitavad, liiga riskantne.

Norilski Nikel on maailma juhtiv nikli- ja pallaadiumitootja.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: