EL-i ülemkogu juht tegi uue kompromissettepaneku majanduse taaskäivitamiskavale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1594385760000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel tuli reedel välja oma kompromissettepanekuga Euroopa Liidu uue pikaajalise eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava kohta, mida EL-i valitsusjuhid järgmisel nädalal Brüsselis arutama hakkavad.

Eesistuja ettepanek näeb ette pikaajalise eelarve mõningase vähendamise. Kui Euroopa Komisjoni algne ettepanek oli 1,1 triljonit ja eesistuja ettepanek veebruaris 1094 miljardit (1,094 triljonit), siis uus ettepanek on 1074 miljardit eurot. Samal ajal lisandub majanduse taaskäivitamise fond mahuga 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit eurot on kavandatud toetustena jagamiseks ja 250 miljardit eurot laenuabiks.

Kui majanduse taaskäivitamise fondi mahu ja toetuste ning laenude vahekorra küsimuses jääb Michel komisjoni ettepaneku juurde, siis muuta kavatsetakse raha jagamist.

Paljud riigid olid rahulolematud, et toetuste jaotusvõti võtab arvesse kriisieelset töötuse taset, aga mitte kriisi tekitatud tegelikku kahju. Uue ettepaneku kohaselt jaguneks suurimast toetusmeetmest ehk taastumis- ja vastupidamisrahastust kaks kolmandikku endiselt komisjoni ettepaneku järgi, aga üks kolmandik võtaks arvesse sisemajanduse kogutoodangu kahanemist 2020. ja 2021. aastal. See tähendab, et 217 miljardit eurot toetusi jagatakse järgmisel kahel aastal vastavalt komisjoni algsele jaotusvõtmele ja 93 miljardit eurot järgnevatel aastatel vastavalt majanduslangusele.

Samal ajal pakub Michel välja suurema sõnaõiguse andmist riikidele ehk nõukogule riiklike reformiplaanide hindamisel. Toetusraha saamiseks majanduse taaskäivitamise fondist peavad kõik riigid esitama riiklikud investeeringute plaanid, mis peavad arvesse võtma komisjoni soovitusi, toetama majanduskasvu, töökohtade loomist, majandusliku ning sotsiaalse vastupidavuse suurendamist, rohepööret ja digiarengut.

Euroopa Liidu riike koondav nõukogu peab kõikidele riiklikele reformiplaanidele andma enamushääletusega oma heakskiidu ja raha makstakse välja üksnes eesmärkide täitmisel.

Samuti tahab eesistuja tugevdada kontrolli õigusriigi põhimõtete järgimise üle. Selleks on kavas õigusriigi teemal dialoog nõukogus ja Euroopa Kontrollikoja kaasamine. Juba varasemates ettepanekutes on olnud võimalus lõpetada väljamaksed Euroopa Liidu fondidest kui kõrvalekalded õigusriigi põhimõtete järgimisel mõjutavad raha kasutamist.

Suurimat vastuseisu uuele eelarvele ja majanduse taaskäivitamise kavale on väljendanud niinimetatud kasin nelik ehk konservatiivse rahanduspoliitikaga jõukad eelarvesse sissemaksjad Holland, Austria, Rootsi ja Taani. Tingimuste karmistamine on olnud nende nõue. Samuti on nad seni vastu seisnud toetuste jagamisele, soovides jääda üksnes laenuabi andmise juurde.

Jõukate sissemaksjate riikide soov on olnud ka tagasimaksete skeemi säilitamine, mis sissemaksjaid säästaks nende panuse liiga suureks kasvamisest. Ka selles osas tuli ülemkogu eesistuja neile vastu, kinnitades oma kompromissettepanekus tagasimaksete säilimist.

Majanduse taaskäivitamise fondi on kavas rahastada ühislaenuga ja Micheli ettepaneku järgi hakkab Euroopa Liit seda tagasi maksma alates 2027. aastast ja seda uutest ühistest maksuskeemidest ühekordsele plastikule, süsinikulekkele ja digihiidudele, samuti saastekvootide kaubanduse laiendamise arvelt.

Balti riikide mure, et Rail Balticu tarbeks Euroopa Komisjoni ettepanekuga lisandunud raha oleks võimalik saada kõrgema kaasrahastamismääraga, näib olevat eesistuja ettepanekuga lahenenud. Selle kohaselt on 1,384 miljardit eurot mõeldud ühtekuuluvuspoliitika maade suurte puuduvate raudteeühenduste lõpetamiseks ühtekuuluvuspoliitika kaasrahastamise määraga ehk 85 protsendiga. See on küll orienteeruvalt 100 miljoni euro võrra väiksem vajadusest ja seda osa tuleks taotleda kõrgema kaasrahastamise määraga, aga põhiosa vajaminevast rahast peaks selle ettepaneku järgi olema Balti riikidele soodsa kaasrahastamise määraga kättesaadav.

Eesti jaoks olulises põllumeeste otsetoetuste küsimuses uues ettepanekus edasiminekut ei ole. Eesti põllumeeste otsetoetused jäävad varasema kava kohaselt 2027. aastaks ikkagi vaid 76 protsendi juurde Euroopa keskmisest.

Ühtekuuluvuspoliitika kaasrahastamise määr on Eesti jaoks uuel eelarveperioodil ülemkogu eesistuja värske pakkumise järgi 30 protsenti. Algses Euroopa Komisjoni pakkumises oli see 45 protsenti. Praegusel eelarveperioodil saab Eesti europrojektide kaasrahastamisel piirduda vaid 15 protsendiga.

Michel soovitab luua fondi Brexiti ettenägematuteks tagajärgedeks

Ülemkogu eesistuja Charles Michel tegi ka ettepaneku luua viie miljardi euro suurune reservfond Brexiti ettenägematuteks tagajärgedeks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Brüssel peab Londoniga kõnelusi Brexiti-järgsete kaubandussuhete üle. Kõnelused peavad jõudma tulemuseni enne 31. detsembrit, mil saareriik ühisturult lahkub. Komisjon hindab lahkumise mõjusid järgmise aasta veebruaris. 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: