Raplamaal käisid jälle hundid lambaid murdmas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Raplamaal on vähem kui nädala jooksul juba kolmas kord lambaid murtud. Kiskjakahjud toovad ikkagi päevakorda vaidluse keskkonna-ametnike, jahimeeste ja loomakasvatajate vahel - kui palju rahvusloomi Eesti tegelikult mahutab?

Raplamaal Paisumaa külas jätsid hundid kaheksa laipa maha, paljud lambad on veel kadunud. Eelmistest kogemustest teab Tooma talu peremees Eero Praks, et elusad tulevad ajapikku tagasi. Karjakoerad olid öösel lammaste juures lahtiselt. Hommikul olid nemadki kadunud.

"Karjakoerad olid ka sees. Ja ongi selline kurb lugu, et karjakoertest ei olnud kasu. Nad ilmusid ka hommikul väga hirmununa tagasi," rääkis Praks.

Tõenäoliselt käisid murdjad ka laudas. Sellele viitab ühe korjuse asukoht. Öökarjamaa asetseb otse tare taga, kõik toimus poolsada meetrit magamistoa aknast.

Eero Praksi sõnul peaks selles küsimuses jahimeestel rohkem otsustusõigust olema. "Kui võrrelda jahimeeste teadmisi hundi arvukusest ja käitumisest ja keskkonnaagentuuri omasid, siis need erinevad väga palju ja mina lambakasvatajana usun küll ainult jahimehi," ütles Praks.

Kahjuks on jahimehed ja keskkonnaametnikud suurkiskjate arvukuse küsimuses täiesti eri arvamusel.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ütles, et jahimehed on juba aastaid ulukiuurijatega vaielnud, milline on huntide tegelik arvukus või üldse suurkiskjate tegelik arvukus. "Hundi puhul on ka olnud siiamaani arvamus uurijate ja jahimeeste vahel kahekordne. Kui nemad ütlevad 100, siis meie 200," tõi ta välja.

Jahindust Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis õpetanud zooloog Nikolai Laanetu ütleb, et riik lubab jahimaadele liiga palju suurkiskjaid.

"Kunagi ma olin ka suurkiskjate töörühmas ja siis ma määratlesin sellise optimaalse taseme - 10 pesakonda, maksimaalselt 15 ja minimaalselt seitse," ütles Laanetu.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp märkis, et möödunud suvel oli praegu teadaolevate andmete põhjal hundi arvukus 25 pesakonda. "Ülemöödunud aastaga võrreldes oli lisandunud kuus pesakonda."

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar (KE) ütleb, et riigikogu ei hakka määrama, mitu hunti ja kus küttida. Siin peavad keskkonnaametnikud ning jahimehed ühise keele leidma.

"Kui inimesed on tülli läinud, siis ei ole midagi teha. Tuleb läbirääkijaid vahetada. See on ka tavapärane praktika. Ja muidugi - eks ministeerium saab ju ka mängida riiklikku lepitajat," ütles Savisaar.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: