Heategevuseks raha koguv noorte MTÜ jätab viiendiku annetustest endale

Äsja alustanud MTÜ Aitan Eestit kogub heategevusorganisatsioonidele raha, kuid 20 protsenti annetustest jätab noortele annetustekogumise tööd pakkuv ühing endale ning annetajatele selgitatakse raha jaotamist ainult küsimise peale.
Pea 20 aastat on SA Southwestern Advantage saatnud tudengeid USA-sse raamatuid müüma. Sel suvel Ameerikasse lennata ei saa ning selle asemel on Southwesterni töötajad püsti pannud mittetulundusühingu Aitan Eestit.
Tegemist on keskkonnaga, kus praegu kogutakse annetusi üheksale heategevusorganisatsioonile. Raamatumüüjateks koolitatud noored helistavad läbi Eesti inimesi, et veenda neid püsivaid annetusi tegema. Esimesel päeval koguti organisatsiooni sõnul koguni 300 püsiannetajat. Kogenud raamatumüüja Robert Rebel rääkis, et esmalt helistatakse läbi enda sõbrad-tuttavad.
"Ja sealt siis küsime nende käest soovitusi. Nemad siis soovitavad omakorda oma sõpru-tuttavaid ja niimoodi me vaikselt lähme ehk töötame puhtalt soovituste pealt," ütles Rebel.
MTÜ tegevus on pealtnäha lihtne. Potentsiaalsetele annetajatele räägitakse oma ettevõtmisest, heategevusest ja sellest, kuidas saab annetada. Peale seda suunatakse inimesed MTÜ Aitame Eestit kodulehele. Kohe avalehel on maksekorralduse ankeet, mille täitmiseks lahkelt abi pakutakse.
"Kõne jooksul juhendas mind, küsis, et kas ma olen arvutis, et teeks kohe ära. Et vaata panka ja siis andis mulle need andmed, kõik asjad, ja siis kohe tegin ära ja kui kõne oli läbi, oli (püsiannetus) ammu tehtud," rääkis värske annetaja Joonas.
Mida annetajale ei öelda, on see, et mittetulundusühing jätab kuni viiendiku saadud tulust enda kätte ja see abivajajateni ei jõua.
"Seda, kuhu raha läheb, kuidas see kõik toimib, kust ma teada saan, kuhu minu raha annetatakse, sellest nagu ei olnud üldse juttu. Ja seda, et 80 protsenti tulust läheb ainult annetusse, seda kuulsin ka esimest korda," ütles Joonas.
Saadud rahaga katab organisatsioon tudengite palgad ja muud kulud. Tudengid saavad palka selle järgi, kui palju nad uusi annetajaid ühingusse toovad. Kuid miks ei mainita kohe annetajale, mida tema rahaga tehakse?
"Kõik info, mida meilt küsida, sellele me vastame ja isegi, kui jääb midagi segaseks, siis alati on võimalus küsida või vaadata kodulehelt," selgitas Rebel.
Mõningase vaevaga leiab tõepoolest MTÜ Aitan Eestit veebilehelt info selle kohta, mis otstarbel raha kasutatakse ja kuidas seda jaotatakse. Samas on püsiannetuse tegemise ankeet kohe avalehel. MTÜ töötaja Marek Kütt ütles, ka tema pole pidanud inimestele raha jaotumist selgitama.
"Mõni üksik võib-olla küsib, et mida meie selle eest saame."
ERR-i ajakirjanik vestles viieteistkümne inimesega, kellele ühingust helistati. Neist vaid üks sai telefonikõne ajal teada, et viiendik rahast läheb organisatsioonile.
MTÜ Aitan Eestit ühe asutaja ja projektijuhi Priit Märtini sõnul on terve organisatsioon väga läbipaistev. Tema sõnul ei huvita 99 protsenti annetajatest, kuidas annetatud raha jaotatakse.
"Juba telefonikõne ajal me alati palume võimalusel inimesel minna sinna Aitan Eestit lehele ja seal on väga selgesti kõik see informatsioon olemas ka, et kes ise huvi tunneb, saab alati sealt juurde vaadata."
Reedeks oli organisatsioon leidnud üle 2000 püsiannetaja. Kui iga annetaja maksab kuus kümme eurot, laekub organisatsioonile iga kuu umbes 20 000 eurot. Sellest summast läheb heategevusse 80 protsenti ehk 16 000 eurot. Raha jagatakse üheksa abi vajava organisatsiooni vahel ehk igaüks neist saab umbes 1700 eurot. MTÜ Aitan Eestit enda kätte jääb 4000 eurot.
Küsimusele, kes võidab kõige rohkem, vastab ühing oma kodulehel: "Usume, et meie partnerite jaoks on 100 000-st kogutud eurost 80 protsenti kasulikum tugi kui 10 eurost 100 protsenti. Seda enam, et enne meiega koostööd tegemist jõudis nendeni 0€ annetusi."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi