Keskkonnaametile laekuvad teated agressiivsetest kajakatest
Viimastel nädalatel on keskkonnaamet saanud palju teateid agresiivsete kajakate kohta. Räästa all pesitsevad kajakad kaitsevad oma poegi ning võivad seejuures rünnata ka inimest.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Siimsoni sõnul kajakate agressiivsus pesitsemisel täiesti tavaline, iga-aastane probleem. "Või siis jäävad ka ehitustöödele ette, et leitakse tööde käigus need pesad ja siis on nendega probleemid," ütles ta "Aktuaalsele kaamerale".
"Maikuu lõpust hakkab see probleem pihta ja juunikuu lõpuni praktiliselt välja, kui neid teateid tuleb ikka tihedalt," sõnas Siimson.
Kajakatega on kimpus ka Eesti Mereakadeemia, kus linnud sisehoovis inimesi heidutavad. "Meil oli siin paar intsidenti, kus oli pikeerimine ja paar inimest tundis ennast ohustatuna ja selletõttu haldusteenistus tegi keskkonnaametile selle järelpäringu, et millised ennetavaid meetmeid me võib-olla järgmisel aastal saaksime kasutusele võtta," ütles akadeemia kommunikatsiooni- ja turundusjuht Daily Lehtmets.
Kajakapesade varajane avastamine ja eemaldamine aitab konflikte vältida. Kui munad on juba pesas sees, siis ei tohi pesa alla võtta, ütleb looduskaitseseadus. Selleks, et kurje kajakaid eemale hoida, tuleks pesasid otsima hakata juba aprilli alguses.
Siimsoni sõnul on pesad enamasti majade katustel ja pesa alged tuleb katuselt ära koristada enne, kui nad sinna muneda jõuavad. "Et selliselt saab lind signaali, et tal ei ole see pesitsemiseks sobiv koht ja jõuab endale aegasti otsida uue koha ja inimesel on nii-öelda probleem kadunud."
Kui agressiivsed linnud on aga juba kohal, siis tuleks hoida oma pea kohal puutokki, kuna linnud ründavad kõige kõrgemat punkti. "Kui on näiteks vihmavari käepärast või mida iganes muud sellist eset, mida saab pea kohale tõsta," märkis Siimson.
Kajakapojad hakkavad lendama juuni lõpu paiku. Siis lahkuvad ka kurjad kajakad
Toimetaja: Barbara Oja