Haigekassa uurib Põlva haigla tegevust koroonakriisi ajal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Haigekassa võttis luubi alla Põlva haigla tegevuse koroonakriisi ajal, sest haiglajuht ärgitas arste patsiente haiglast koju lubamise asemel pigem taastusravile saatma või siis neid polikliinikusse vastuvõtule suunama. Haiglajuh möönis, et arstidele saadetud kirja sõnastus ei olnud kõige parem, kuid tema hinnangul pole haigla haigekassale ebavajaliku ravi eest arveid esitanud.

11. juunil avalikustas Postimees Põlva haigla juhi Margot Bergmanni 1. aprillil saadetud kirja, kus haiglajuht palus tohtritel kolm korda enne mõelda, kui patsiendi koju saadavad. Kuna plaaniline ravi oli haiglates alates 26. märtsist koroona tõttu peatatud, siis soovitas juht juba haiglas olnud patsiente suunata edasi taastusravile, jalaraviõe juurde või kas või polikliinikusse eriarsti vastuvõtule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Bergmanni sõnul pole neis soovitustes midagi ebaseaduslikku.

"Ma möönan, et sõnakasutus seal kirjades võis jätta tõepoolest sellise mulje, et me üritaks võib-olla tõepoolest valesid raviarveid esitada või lisateenuseid sinna arvetele kodeerida, aga tegelik põhjus on ikkagi see, et Põlva haigla on praeguseks küll toimetanud oma parimas usus ja teadmises ja võime kinnitada, et meie haigekassale valesid arveid esitanud ei ole," rääkis Bergmann.

Tema sõnul seisis haigla taastusraviosakond toona praktiliselt tühjana, sest uusi haigeid vastu võtta ei saanud, kui neid just ei saadetud kõrgema etapi haiglast edasisele ravile.

Kui suure tühimiku plaanilise ravi pikaaegne peatamine haigla eelarvesse jättis, Bergmann otse välja öelda ei soovinud.

"Pigem oli seal taga just nimelt mitte nii väga see, et justkui seda lisaraha teenida või lepingumahtu täita, vaid just see, et kui need patsiendid meil ju juba haiglas on ja enamasti järgmist etappi ravi vajavad, siis nad lihtsalt saaksid selle kohe kätte," rääkis Bergmann.

Haiglajuhi kiri äratas haigekassa tähelepanu, kes nüüd hakkas kontrollima raviasutuse aprilli- ja maikuu raviarveid.

Haiglad saavad haigekassalt raha tehtud töö alusel, kuid koroonakriisi ajal polnud neil võimalik tööd teha. Et vältida meedikute koondamist, otsustas haigekassa katta haiglate püsikulud.

"See maht, mille võrra haiglad oma lepingut vähem täidavad - tavatempos võrreldes vähem -, sellest mahust me tasusime ekstra haiglatele tööjõukulud, maksukulud ja hoonete ülalpidamiskulud," selgitas haigekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas.

Kui raviarvete esitamisel eksiti sihilikult, võib haigekassa määrata haiglale leppetrahvi, mille maksimumsumma on alates eelmisest aastast 500 000 eurot.

"See on selline kirves kuklas, mida keegi ei taha, et see alla kukuks ja mis aitab ennetada. Teine pool on see, et kui keegi Eestis päriselt tahtlikult petab, selleks on Eestis olemas uurivad asutused," ütles Tähnas.

Haigekassa kontrolli tulemused selguvad sügisel.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: