Tartu Ülikooli kliinikumist sobiva aja leidmine eriarsti juurde on Tartus elava Olga Margulise jaoks olnud viimasel ajal väljakutse. Septembris otsis ta aega laste silmaarsti jaoks, kuid kuna mure vajas kiiret sekkumist ja lähikuudel aega võtta polnud, otsustas ta minna erakliinikusse. Samuti on ta pere otsinud aega lastekirurgi vastuvõtule, mistõttu on tulnud minna ka väiksema maakonna haiglasse.

"Meil oli mure adenoididega ja oli vaja konsulteerida, kas on vaja opereerida või mitte. Me ei ole Tartu kliinikumis aega saanud ja leidsime aja Põlva haiglasse. Ma täpselt ei mäleta, kas kliinikumis oli üldse aega pakkuda või oli ülipikk järjekord. Põlva haiglas oli Tartu kirurg, kes konsulteeris meid Põlvas ja suunas operatsiooni kliinikumi, kus ta ise opereeriski," sõnas Margulis.

Paljud Tartu ja Tallinna patsiendid leiavad ka tee näiteks Viljandi haiglasse, kus võivad kohtuda omavahel näiteks Tartust tulnud arst ja Tallinna patsient või ka vastupidi.

"Viimasel neljal aastal on Tartumaa püsielukohaga patsientide osakaal oluliselt suurenenud. Kui 2022. aastal oli see meil umbes 500 kontakti aastas, siis täna on see juba pea 5000. Saab öelda, et see mantra, et väiksematest haiglatest liigub regionaalne liikumine on ainult Tartu Ülikooli haigla suunas ei pea paika. Väga kindlalt ma seda väita ei julge, aga võib öelda küll, et on erialasid, kus ma tean, et suures haiglas on järjekord neli kuni kuus kuud ja meie juures võib saada abi rutem kui kuu aja jooksul," lausus Viljandi haigla juhatuse liige Mart Kull.

Tervisekassa põhjendab liikumist suurlinnadest väiksematesse piirkondadesse asjaoluga, et nõudlus teatud spetsialistide, näiteks naha- ja naistearstide ning psühholoogide juurde on suurem, kui võimekus seda pakkuda.

"Enamasti nõudlus ületab kiiresti võimekuse kohtades, kus elab palju inimesi. Vaimse tervise teenused Viljandi maakonnas võivad olla mõnevõrra paremini kättesaadavad kui näiteks Tallinnas," ütles tervisekassa eriarstiabi portfelli juht Marko Tähnas.

Samuti tõdeb tervisekassa, et teenused koonduvad suurematesse keskustesse. Teise maakonda arsti juurde käimine on suurenenud pea kõikjal Eestis. Näiteks Võrumaal on selliseid arstikülastusi kaks kolmandikku.

"Kui nüüd teenuse kasutus ei ole väga suur, siis neid on mõistlik kontsentreerida vähematesse kohtadesse, sest teenuse kordade arv sama meeskonnaga samades ruumides tagab teenuse kvaliteedi," ütles Tähnas.