GALERII ja VIDEO: President saatis võidutule teele Kadriorust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1592904540000 | amCalendar}}

Kuna tänavu jäi koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu ära traditsiooniline võidupüha paraad, siis saatis president Kersti Kaljulaid võidutule teele oma ametiresidentsi eest Kadriorus.

Kadriorus toimus pidulik lipurivistus, mille käigus kõikide maakondade parimad noorkotkad ja noortejuhid said presidendilt oma tõrvikusse võidutule, mille nad viisid oma maakonda.

Võidutuli moodustus varahommikul Tallinnas Toompeal Kuberneri aias süüdatud muinastule ja 22. juunil Tori kirikus süüdatud mälestustule ühendamisega.

Tseremoonial pidas kõne Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Kadriorust lähetatud võidutuli jõudis maakondade kesksetele Vabadussõja mälestusmärkidele ja sealt omakorda paljudesse teistesse paikadesse.

Kaitseliidu võidupüha paraad pidi sel aastal toimuma Paides.

Noorkotkad viisid võidutule maakondadesse

Kõigi maakondade noorkotkad võtsid võidutule presidendilt üle ja viisid selle maakondadesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jõgevalt pärit Kaur Saar on osalenud paraadil igal aastal, sest tal on võidupühal sünnipäeav. Tänavu paraadi pole ja järgmisel aastal ta enam noorkotkas pole, sest sai 19-aastaseks. Küll aga tahab Kaur Kaitseliidus jätkata pioneeri erialal.

Seni on ta ehitanud sildu ja punkreid ja punkrielu ka proovinud.

"Väga kaua ei ole. Maksimum kaks päeva, aga ütleme nii, et ma ei oskaks ette kujutada metsavendade elu, kes pidid aastaid elama maa-alustes punkrites," kirjeldas ta.

Tartumaale saabus võidutuli mootorratastel. See komme tekkis 1930. aastatel, kui motosport oli Eestis populaarne ja loodi motoriseeritud kompanii kaitseväes teadete edasitoimetamiseks. Tartu malevas on see allüksus taastatud ja võidutuld viivad nad 11. korda.

1930. aastatel oli rattaid vähem ja maa pikem - siis viidi tuli Petserisse välja.

"1930. aastatel, kui mootorrattur hakkas Kadriorust sõitma Petseri poole, võttis see tal üheksa tundi. Tolleaegne tehnika nõudis kindlasti kõiki tema oskusi, mehaaniku teadmisi, et see ratas vastu peaks ja ta jõuaks kohale. Teed olid teised ja suure tõenäosusega sõitis ta üksi ja tal polnud sellist eskorti nagu meil täna siin, kus meil on pea sadakond ratturit," rääkis Kaitseliidu Tartu maleva motoriseeritud üksikrühma asutajaliige kapten Tanel Meiel.

Võidutuli jõudis kõigi Vabadussõja mälestusmärkide juurde, mida on Eestis 144.

Ka muud võidupüha üritused olid tänavu koroonaohu tõttu avatud vaid asjaosalistele. Pirita kloostri varemetes toimus hommikul võidupüha oikumeeniline jumalateenistus. Üritusele reklaami ei tehtud ja inimesi ei kutsutud. Keskpäeval asetasid aga peaminister Jüri Ratas ja president Kersti Kaljulaid pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile.

 

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael, Vahur Lauri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: