Euroopa Komisjoni reeglid riigiabi andmiseks on ranged ja jäigad, kõik abi andvad asutused, nagu EAS, KredEx, MES jt peavad neist kinni pidama, et mitte EL-i reeglite vastu eksida. Juhtumeid, kus riigiabi on valdel alustel antud, on Eestigi ettevõtlusajaloos mitmeid.

Nüüd, mil koroonakriis on tinginud suurema vajaduse riigiabi järele, on küsimus toetustingimustest teravamgi kui varem.

Euroopa Komisjoni reeglites näpuga järge ajavad Eesti ametnikud on siiani lähtunud sellest, et kui riigiabi taotlev ettevõte oli seisuga 31. detsember 2019 raskustes, siis ta riigiabile koroonakriisis ei kvalifitseeru. Nüüd aga on selgunud, et reegel ei pruugigi nii jäik olla.

Nimelt jõudis rahandusministeeriumi kaudu EAS-ini Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi üksuse juhi K. van de Casteele mitteametlik vastus Leedule, et üht punkti koroonapuhangu kontekstis ajutise riigiabi väljastamisel tuleks tõlgendada nii, et juhul, kui abi taotlev ettevõte oli möödunud aasta 31. detsembri seisuga raskustes, vastab ta siiski abiandmise nõuetele, kui ta abi andmise hetkel enam ei ole raskustes.

EAS, Kredex, MES jt EL-i rahade rakendusasutused Eestis on seni lähtunud jäigast tõlgendusest, et juhul, kui ettevõte oli raskustes aastalõpu seisuga, ta toetusele ei kvalifitseeru ja tema taotlust rahuldada ei saa. Nüüd aga on EAS-i juhatuse liige Sigrid Harjo pöördunud riigihalduse ministri Jaak Aabi poole, et kujundada ühtne seisukoht, kuidas abi vahendavad asutused selliseid ettevõtteid kohtlema peaks.

"EAS-i seisukoht on, et Eesti peaks lähtuma seni kehtinud tõlgendusest, vähemalt praegu taotlemiseks avatud meetmete puhul, kuna mitmel abi andjal on taotluste osas otsused tehtud. Uut tõlgendust võib kaaluda veel avamata meetmete puhul," seisab Harjo kirjas Aabile.

Harjo selgitas ERR-ile, et küsimuse taga ei ole ühe riigiabi taotleja küsimus, vaid tegemist on laiema teemaga, kuidas üht riigiabi nõuet tõlgendada.

Raskustes olemine tähendab riigiabi kontekstis olukorda, kus ettevõtte eksistents pole enam kindel, näiteks on algatatud pankrotiprotsess või ei ole ole omakapitali nõue täidetud. Need tingimused on riigiabile kehtinud kogu aeg, mitte tekkinud üksnes koroonapuhangu tõttu ellu kutsutud erakorralise riigiabi kontekstis.

Koroonakriisis on aga mh EAS-ilt taotlenud riigiabi ka paljud sellised ettevõtted, kes möödunud aasta lõpu seisuga olid eksistentsiaalsetes raskustes, ehkki abi küsimise ajaks neist väljunud, nagu Leedule väljastatud tingimused abiandmist tõlgendada lubavad.

EAS-i jõudis Leedule väljastatud uus seisukoht 12. juunil, sestpeale pandi rangematele riibiabi tingimustele mitte vastavate taotluste menetlemine seisma.

"Meil on teatud hulk taotlusi ootel, oleme oodanud ministeeriumi tõlgendusi," ütleb Harjo. "Neid taotlusi on pigem kümnetes, mitte sadades meie puhul. Riik peaks ühtse praktika välja kujundama."

Need riigiabi taotlused on EAS-is juba maikuust sees, ent selgust, kuidas nendega toimetada - kas uute, pehmemate või vanade, jäigemate reeglite alusel -, veel pole.

Rahandusministeerium tahab enne seisukoha kujundamist saada vastutavate ministeeriumite seisukohti, et siis nende põhjal ühtne praktika välja töötada.

EAS ja KredEx alluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), mistap saatis rahandusministeerium päringu seisukohavõtuks edasi ka MKM-ile.

MKM-i majandusarengu asekantsler Viljar Lubi leiab, et suurem paindlikkus reeglite tõlgendamisel võiks olla kriisi ajal soositav.

"Selgub, et Leedu on saanud kinnituse, et siin on paindlikkus suurem," möönab Lubi, leides, et praeguses olukorras võiks ettevõtetele olukorda kergendada nii palju kui võimalik, mh bürokraatia vähendamisega.

"Kui selline paindlikkus on ja ettevõtted näitavad, et nad riigiabile kvalifitseeruvad, siis seline paindlikkus võiks tingimustes olla. Aga koos lisaklausliga, et meetmeid, mis on lõppenud või käigus, ei peaks poole pealt muutma. Võrdne kohtlemine võiks olla," leiab Lubi.

Ta selgitab, et reeglite pehmenemine ei puudutaks taotlusi tagantjärele, vaid neid võetaks arvesse vaid uute taotlusvoorude puhul. Näiteks EAS-i kriisimeetmed - väikeettevõtetele ette nähtud kümme miljonit eurot ja turismi toetusmeede - on praeguseks juba lõppenud ja neid otsuseid tagantjärele muutma ei hakataks, kuid see võib mõjutada KredExi tulevasi otsuseid.

Seega kui Leedu loob leebemate reeglitega pretsedendi, võivad ka teised riigid seda praktikat rakendada.

"Kui Euroopa Komisjon on selle lauale pannud, siis meile sobib," kinnitab Lubi. "Meie näeme pigem nii, et tegemist on juriidilis-tehnilise küsimusega. Kui komisjon on sellise hinnangu andnud, siis üldiselt ei saa Euroopa Komisjonis teha nii, et ühel liikmesriigil on ühed reeglid, teisel teised. Kui Leedu puhul nii arvati, et nii on võimalik, siis on see võimalik ka Eesti puhul." 

Ametlikku seisukohta pole MKM veel rahandusministeeriumi poole teele pannud, kuid see vormistatakse peagi ära. Seega ootab ka rahandusministeeriumi ametlik seisukoht teiste ministeeriumite arvamuse taga.

"Kuna Euroopa Komisjoni seisukoht nn kriisiabi andmiseks on muutunud võrreldes esialgse seisukohaga raskustes ettevõtetele riigiabi andmise võimaluste kohta, siis vastavalt sellele kujundab rahandusministeerium oma seisukoha. Eelnevalt ootame ära majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamuse," kinnitaski rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala ERR-ile.

Juba esitatud taotlused, mille puhul ettevõtetel oli möödunud aasta 31. detsembri seisuga raskusi, aga seisavad seni EAS-is ministeeriumi seisukoha ootel.

"Taotluste menetlus on peatunud, ootame tõlgendust meist mittesõltuvatel põhjustel. Loodame lähipäevil, nädala jooksul vastuse saada," ütles Harjo.