Kingo küsib Repsilt: kas lasteaias peaks õpetama suguelundeid ja nende asukohta
Riigikogu liige Kert Kingo (EKRE) saatis haridusminister Mailis Repsile (Keskerakond) kirja, kus küsis rida küsimusi koolieelsete laste seksuaalkasvatuse kohta.
Kingo küsis oma küsimused seoses lasteaiakasvatajatele jagatud "Koolieelseas eas laste seksuaalkasvatuse" trükistega, milles olevad õppemängud ei ole Kingo meelest riikliku õppekavaga vastavuses.
Kingo toob oma kirjas välja ühes trükises oleva nõuande, mis talle pahameelt valmistas: "Teie rühmas võib ka sellises varajases vanuses käia laps, kes tunneb, et tema sünniga kaasnenud väline sugu ei ole temale sobilik. See on suurepärane aeg probleemist rääkida ning tagada lapse rühmakaaslaste toetav ja mõistev suhtumine. Mõned inimesed võivad tunda, et nende keha ei ole nendele õige – nad tunnevad end tüdrukuna, kuigi neil on poisi kehaosad, või vastupidi. See võib olla väga segadusttekitav, mistõttu on väga oluline, et me toetaksime ja aktsepteeriksime inimesi sellistena, nagu nad end tunnevad."
Lisaks tõi Kingo näiteks ka õppematerjalis kirjas oleva harjutuse: "Mängite sõbraga koos tema kodus. Olete tema toas. Ta näitab sulle oma nokut. Mängige iga olukord mõne lapsega läbi. Võtke enda peale initsiatiivi haarava täiskasvanu või lapse osa. Rääkige lastele, et erinevates olukordades reageerimine on väga individuaalne. Ei ole õigeid ega valesid reaktsioone."
Kingo küsis kokku 15 küsimust. Muu hulgas küsis ta, kuidas on võimalik lasteaias suguelundeid õpetada, kui viimases riiklikus õppekavas pole enam sees sõnu "poiss" ja "tüdruk". Lisaks soovib rahvasaadik teada, kas suguelundite nimetusi ja asukohta on üldse vajalik õpetada, kui kõik rääkivad lapsed seda juba niikuinii teavad.
Kingo küsib, kas haridus- ja teadusministeerium on WHO seksuaalkasvatuse programmi heaks kiitnud, kus Kingo sõnul "soovitatakse õpetada lastele lasteaias eneserahuldamist".
"Minuga on ühendust võtnud erinevad lasteaiaõpetajad. Soovitakse, et lasteaiaõpetajad õpetavad 4-aastastele lastele masturbeerimist. Ma ei pea seda küll mõistlikuks ja normaalseks," lausus Kingo.
Ka tekitas Kingos küsitavusi seksuaalkoolitaja Rita Holmi tegevus. "Kes oli initsiaatoriks ja palus Rita Holmil tulla lasteaeda tegema homopropagandat?" küsis Kingo.
Repsil on Kingo kirjale aega vastata kümme tööpäeva.
Kingo ütles, et tema edasised sammud sõltuvad ministri vastustest.
"Kas meie riiklik õppekava näebki selliseid asju ette ja kas need on eelnevalt kellegi poolt heaks kiidetud, sest hetkel ei ole nende õppematerjalide väljastajaks haridusministeerium olnud, vaid hoopis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond," lausus Kingo.
Justiitsministeeriumist öeldi aga ERR-ile, et nemad ei ole nimetatud materjalide avaldamise taga.
Kingo: seksuaalkasvatuse üle peab otsustama lapsevanem
Kingo sõnul ei peaks eelkooliealistele lastele seksuaalkasvatust andma. "Igal lapsevanemal on õigus ise otsustada, millises ulatuses ja millisel kujul ta mingit selleteemalist kasvatust kodus läbi viib oma lastele," ütles Kingo.
"Kui mõni lapsevanem ei soovi oma lapsega seksist ja sellistest teemadest rääkida, siis puudub igasugune õigus seda lasteaias teha," lisas ta.
Kingo sõnul on murekohaks ka asjaolu, et lapsevanemad tihti ei teagi, mida lasteaias lastele õpetatakse.
Seksuaalkasvatust võib hakata lastele õpetama Kingo sõnul hilisemas eas, aga pidades silmas lapse arengut.
Haridusministeerium: seksuaalkasvatus aitab lastel end kaitsta
Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Liina Põld ütles ERR-ile, et seksuaalharidus toetab lapse ja noore tervet ja turvalist arengut ning selle pakkumine on oluline selleks, et lapsed ja noored oleksid teadlikud seksuaalse väärkohtlemisega seotud ohtudest ning oskaksid ennast kaitsta. "Nende teemade käsitlusel on väga oluline eakohasus," lausus ta.
Kingo sõnul on see otsitud põhjendus. "Ma olen oma varasemas töös kriminaalpolitseis kokku puutunud selle probleemiga, kui pedofiilid on lapsi ahistanud ja on ka väga väikseid lapsi olnud. See argument, et laps peab teadma, kuidas nimetada... Igas kodus on kasutusel teatud väljendid. Selleks ei pea keegi võõras tädi või onu minema lasteaeda ja hakkama seletama ja õpetama lastele ja innustama lapsi üksteisele näitama oma suguelundeid ja siis ise panema nimetusi oma suguelunditele ja nendest kasvõi laulma. See ei ole kindlasti argument. Kui laps on ka pedofiili ohvriks langenud, siis see 4-aastane ei oska nagunii sellisel kujul väljendada seda tema suhtes toime pandud tegu nii nagu täiskasvanud inimene väljendaks. Ja selleks on ka eraldi meetodid, et seda infot kätte saada. Aga olulisel kohal ei saa siin kindlasti olla see, et laps oskaks oma suguelundit nimetada," kommenteeris Kingo.
Kingo ei osanud öelda, kas ja millised ohud seksuaalkasvatusega lasteaedades kaasnevad, küll aga tõi ta välja, et nendest teemadest rääkides võib lastel tekkida nende teemade vastu ebanormaalne huvi.
Ta lausus, et ta ei näe ka, mis kasu sellest on. "Kui midagi tehakse, siis peaks olema sellest mingit kasu. Ma hetkel ei näe, mis kasu sellest tuleks," sõnas Kingo.
Kingo ei arva, et see teema vajaks ühiskonnas laiemat debatti. "Minul tekkisid lihtsalt nende koolituste osas küsimused. Ma ootaks need vastused ära. Selle pinnalt saab siis vaadata, kas tekib vajadus avalikuks debatiks," lausus ta.
Koostamisel on ka uus alushariduse õppekava
Liina Põld rääkis, et praegu kehtivas alushariduse õppekavas on olemas valdkond "Mina ja keskkond", kus lasteaiaõpetaja pöörab lapsele eakohaselt tähelepanu sellistele sotsiaalse keskkonna teemadele, nagu mina, perekond ja sugulased, üldinimlikud väärtused ja käitumisreeglid, inimkeha, ohuallikad ning ohutu käitumine jne.
"Sellest lähtuvalt on õpetajal võimalik erinevaid lapsele eakohaseid metoodikaid kasutades käsitleda ka seksuaalhariduse teemat. Koostamisel on ka uus alushariduse õppekava. Ettepanekud selle kohta jõuavad ministeeriumisse septembris, siis saab rääkida ka täpsematest ettepanekutest erinevate teemade käsitlemisel," kommenteeris Põld.
Põld lisas, et koolid ja lasteaiad on samuti vabad kutsuma lastele rääkima koolitajaid ning spetsialiste eakohastel seksuaalhariduslikel teemadel. "Loomulikult tuleb sealjuures tagada, et lapsevanemad oleksid üritusest teavitatud ehk kõik last ümbritsevad osapooled oleksid samas infoväljas," sõnas Põld.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve, Aleksander Krjukov