"Pealtnägija": Kingo on endiselt laste seksuaalkasvatuse suhtes kriitiline ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eelmisel nädalal käis Eestist üle valitsuskriis, mis keerles paljuski just väärtuste, täpsemini seksuaalvähemuste kohtlemise ümber. Eeskätt EKRE kasutab väljendeid homopropaganda, homoteerull, homoagenda jne. Kui küsida, mis see õieti on, tuuakse ühe näitena eelkooliealiste laste seksuaalkasvatuse õpik, mis justkui sunnib lapsi perverssusi tegema. Koostajate sõnul aitab aga materjal vastupidi väärkohtlemist hoopis ära hoida ja EKRE-l on taas raskusi sõnade tähenduse mõistmisega.

Eksminister, praegune riigikogu liige Kert Kingo (EKRE) saatis suvel mitmesse ministeeriumi ja ametkonda päringud, mille sihikul on eelkooliealiste seksuaalkasvatuse õppematerjal. EKRE-sse kuuluv jurist ja endine politseinik ei vaidle eesmärgiga laste väärkohtlemist ennetada, aga leiab, et antud juhend seda ei saavuta, lisaks on tema meelest vastuolus moraali ja eetikanormidega.

"4- kuni 7-aastastest lastest seksuaalobjektide tegemine, kus räägitakse ja juhitakse just nimelt ka lapse tähelepanu, eriti kuidas on ikkagi eneserahuldamine on tore ja vales kehas elamine ja mõni poiss tahab tüdruku riietes käia. Seda ei saa nimetada lapse arendamiseks ju," ütles Kingo.

Õppematerjali koostaja Kai Part ütles, et Kingo jääb kinni seksuaalkasvatuse sõnasse.

Naistearst ja Tartu Ülikooli õppejõud Kai Part on üks kõmulise õppematerjali koostaja. Tervise Arengu Instituudi 2018 üllitatud "Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus: keha, tunded ja turvalisus. Metoodiline materjal lapse seksuaalse arengu toetamiseks" on kohandatud sarnastest trükistest välismaal, mis omakorda toetuvad laialdastele uuringutele ja teaduspõhisele konsensusele. See käsitleb eakohaselt suurt hulka teemasid, alates sugudevahelisest erinevusest ja laste saamisest kuni võimalike ohuolukordadeni. Spetsialistide sõnul pole vastased süvenenud kasvõi sellesse, et lapse ja täiskasvanu seksuaalsus ei tähenda sama asja.

"Kui rohkem süveneda teemasse, et just see lapseea seksuaalsus, et see on just see oma keha, oma väärtuslikkuse tunne. Et kust see laps siis saab selle julguse, kui ta elus ühel hetkel on sellises olukorras, et ta tunneb ennast väga ebaturvaliselt ja peaks valima selle käitumisviisi, et ma lahkun sellest olukorrast. See ikkagi saab tulla ju siis, kui maast madalast sellele tähelepanu pöörata," lausus Part.

Asjaomased kinnitavad, et erinevalt Kingo kahtlustest ja sotsiaalmeedias levivast infost vastab materjal riikliku õppekava eesmärkidele, aga ei ole kohustuslik. Samuti ei ole 116-leheküljeline juhend mõeldud otse mudilastele vaid abiks õpetajatele. Eelkooliealiste laste seksuaalkasvatus tuli üldsuse teadvusesse läbi Soomes vastava hariduse omandanud Rita Holmi, kes kirjutas 2018 sügisel Tartu Postimehes artikli, millele järgnes räige sõim eeskätt just EKRE foorumites, millest omakorda sündis "Pealtnägija" lugu, kus saade näitas ka vastavat tundi lasteaias. Järgnes uus sõimu ja ähvarduste laviin, millega seoses 62-aastane daam käib täna mitme inimesega kohut. Holm ei ole seksuaalkasvatuse õpiku sünniga seotud, aga järgib sama metoodikat.

"Kui lapsele öeldakse, et sa ei tohi öelda sõnu noku ja tussu. Ja kui siis keegi tuleb ja katsub teda sealt. Kuidas ta saab rääkida turvalisele täiskasvanule, et tema nokut katsuti, kui noku on tabusõna, mida ei tohi öelda, millest ei tohi rääkida?! Nii ta ei saagi öelda, kuskohast teda katsuti," ütles Holm ja rõhutas, et tegu on ennetusega, et väärkohtlemist ei toimuks.

Kert Kingo märkis, et tema ei tea küll ühtegi last, kes ei teaks, kuidas nimetada enda kehaosasid. "Ja siiamaani on kõik ilusti hakkama saanud, põlvkondade kaupa. Teiseks, kuidas hakkab laps eristama, kellele võib rääkida, kellele võib näidata, kellele mitte," küsis Kingo.

Kingo on kirja pannud kümneid küsimusi õpiku ja selle vastavuse kohta. Näiteks pilt, mis tema meelest innustab lapsi üksteisele ja täiskasvanutele suguelundeid näitama. "Seal on, et täiskasvanu peab võtma initsiatiivi, kui lapsed uurivad teineteise suguelundeid," sõnas Kingo.

Viimasel ajal on EKRE-l mitmeid filoloogilise taustaga skandaale ja ka Kingo puhul tunnevad vastused koostanud ametnikud ja ministrid vajadust korduvalt sõnade ning konteksti tähendust selgitada. Näiteks eraldiseisvalt ehmatav pilt nokut näitavast posisist on tegelikult osa 6- kuni 7-aastastele mõeldud peatükist, kus arutatakse enesekehtestamist ning sobiva ja sobimatu käitumise piiri. See pole harjutus, kus last innustataks näitama suguelundeid. "Järeldus, nagu peaks lasteaiaõpetaja seksuaalkasvatuse käigus lapsi kohatult puudutama, on arusaamatu ning eksitav," vastab näiteks justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa).

Kai Part rääkis, et täiskasvanud peaksid oskama hinnata laste käitumist. "Et kas see on nüüd eakohane, loomulik käitumine, lapse normaalse arenguga seotud. Või on see selline piirekompav, lihtsalt sobimatu käitumine," ütles Part.

Kingo ja teised kriitikud väidavad, et juhend õpetab lastele eneserahuldamist. Rita Holm rõhutas, et lapse unnutamine ei ole lapse eneserahuldamine.

Kai Part rääkis, et uurijad on märganud ja lasteaiaõpetajate uuringutest on välja tulnud, et lapsed väga sageli puudutavad oma suguelundeid, erinevatel põhjustel. "Pikk päev lasteaias, ärevustunne, igatsus kodu järele, peab magama jääma keset päeva, und ei tule. Ja selline enda nagu rahustamise võte. Aga mis meie saame täiskasvanutena teha, see käitumine iseenesest ei ole halb ja vale, see on täiesti eakohane, aga me saame lastele õpetada, mis sobib ja mis ei sobi. Et näiteks oma suguelundite puudutamine sobib, aga omaette olles, mitte teiste juuresolekul," lausus Part.

Ka haridusminister Maili Reps (KE) vastab Kingole, et materjalis ei propageerita ega õpetata lastele eneserahuldamist, vaid aktsepteeritakse fakti, et laste enda suguelundite puudutamine on loomuliku arengu osa ning lapsele õpetatakse seejuures sotsiaalseid norme. "Lapsevanemad peavad samuti teadma, et see ei ole ebanormaalne ja laps pole käitunud valesti," ütles Reps.

Kert Kingo sõnul on tema jaoks veel suurem probleem nii-öelda vales kehas elamise teema.

Ühelt poolt paneb Kingo rõhku, et õppekava on ebatõhus, teisalt räägib vastuolust moraaliga. Muuhulgas heidab ta ette "vales kehas" elamise selgitamist, "poiss-poissi või tüdruk-tüdrukusse armumise innustamist", küsib, kas haridusminister kiidab heaks "vastuvõetamatu kultuurirevolutsiooni" ja "kes palus Rita Holmil tulla lasteaeda tegema homopropagandat?"

Fakt on, et mahukas materjalis on mõned lõigud, kus räägitakse näiteks, et leidub tüdrukuid, kellele meeldib mängida autodega, ja poisse, kes tahaksid selga proovida kleiti, kuni selleni, et ühes kodus võib elada kaks isa või ema.

"Iga laps peab tundma, et tema pere on talle parim. Kellelgi ei ole õigust öelda, et sinu pere on kuidagi vale või miks sinu pere on niisugune või naasugune," selgitas Kai Part.

Resümee vastustest on, et erinevuste teadvustamine ei tähenda erinevuste pealesurumist. Näiteks eriti aktuaalselt kõlab Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimeri selgitus: "Õpetajad vajavad toetust ja arutelusid, kuidas parimal viisil toetada last või lapsi rühmas, kelle pere erineb olulisel määral teistest peredest ja kuidas arendada lastes ja vanemates austust erinevate perede suhtes." Kusjuures viisaka käitumise ja tolerantsuse mõte on ära hoida riskikäitumist, näiteks enesevigastusi.

Koostajad rõhutavad, et seos varase seksuaalhariduse ja väärkohtlemise ennetamise vahel ei ole laest võetud. Näiteks poolteist kuud tagasi tuli "Pealtnägijas" avalikkuse ette 27-aastane Kadri, kes rääkis erakordselt valusa isikliku loo, kuidas isa teda kuritarvitas. Intervjuus puudutasime ka hariduse teemat. "Kui ma olin 7 ja minu piirid esimest korda ületati, kui ma siis oleks midagigi teadnud. Kui ma oleks teadnud, et see, mis toimus, oli vale. Kui ma oleks teadnud, et seda ei oleks tohtinud juhtuda. Ja et mina ei olnud süüdi ja et mul oleks olnud keegi, kellele ma oleks kindlasti võinud rääkida, siis... siis võib-olla oleks mul hoopis teistsugune olevik täna," rääkis kuritarvituse ohver Kadri.

"Tasub võib-olla meil endil täiskasvanutel iseendal peatuda korraks ja mõelda, et missugust seksuaalkasvatust sain mina, või kas ma sain tuge, kui mina olin laps ja koolis käisin. Ma kardan, et küllaltki paljudel praegustel täiskasvanutel on seda pagasit naha vahel, mis ei ole just positiivne või toetav või ongi seotud sellise häbitundega. Ja tekib plaksti selline tunne, et oi, ei, et sellest me ei räägi. Või et paneme selle kuidagi kalevi alla ja parem kui lapsed ei tea. Vastupidi tuleks teadvustada, et mida ma sooviks oma lastele. Kuidas nad võiksid kasvada, et nad oleksid turvalised," rääkis Kai Part.

Kai Part, kes töötab ka seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes ja näeb isegi kahe- ja kolmeaastaseid ohvreid, rõhutab, et materjali koostanud teadlased ja prakitkud ei tegele ühe maailmavaate pealesurumise, veel vähem poliitikaga. Eesti seksuaalkasvatus on olnud Ida-Euroopa edulugu, näiteks langes alates 90-ndatest mitmekordselt teismeliste rasedus, aga järsku on sellest saanud miskipärast poliitiliselt laetud kisklemise objekt.

Kert Kingo on küll Pardi ja teiste autoritega viimastel kuudel kohtunud, aga ei tagane taunivast hoiakust. Ta eitab, et see on osa EKRE agendast või koguni abielureferendumi ettevalmistamisest. "See on puht inimlik aspekt. siin ei ole mingi poliitika. Lapsed ei saa poliitika olla, minu vaatevinklist," lausus Kingo. 

Kriitikud on öelnud, et seda kõike peaks lastele selgitama vanemad ja lähinädalatel ilmubki samasugune seksuaalkasvatuse raamat lapsevanematele. Raamat "Annabeli omaenda naba" ilmus algselt Soomes ja seal tuuakse mängu ka mustanahaline tüdruk.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: