Eesti Energia nõukogu otsustas 22. aprillil kiita heaks Tootsi tuulepargi üleandmise Enefit Greenile ja anda nõusolek Eesti Energia jagunemiseks eraldumise teel. Tootsi tuulepark läheb mitterahaliseks sissemakseks Enefit Greeni aktsiakapitali suurendamiseks, et tõsta börsile pürgiva taastuvenergiaettevõtte väärtust ja tagada taastuvenergiatoetus vanast toetusskeemist. Viimane sõltub aga Eleringi otsusest.

Rahandusminister Martin Helme esitas Eesti Energia jagunemise eelnõu valitsuse istungi päevakorda võtmiseks 26. juunil, ERR-ile teadaolevalt peaks valitsus selle heaks kiitma oma neljapäevasel istungil. Seejärel kinnitab riigi kui ainuaktisonäri nimel otsuse rahandusminister Martin Helme.

Eesti Energiale kuuluv Tootsi tuulepark tehakse eraldi äriühinguks, mille ärinimeks saab Tootsi Windpark OÜ. Juhatuse liikmeteks kinnitatakse Andri Avila ja Margus Vals, mõlemad on Eesti Energia juhatuse liikmed.

Tootsi Windpark OÜ osakapitali suuruseks määratakse 24 500 eurot. Kuna osakapital on alla 25 000 euro, siis see audiitori seisukohta mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse kohta ei vaja.

Jagunemiskava alusel läheb üle Totosi tuulepargi käitis koos kinnistul asuvate ehitiste, lepingute, töötajate ja muu varaga, nagu tuulepargi rajamisega seotud keskkonnauuringud, ekspertiisid, projektid, ehitusload ja muu dokumentatsioon. Samuti omandab loodav äriühing õiguse saada taastuvenergia toetust, juhul kui Elering selle ära kinnitab.

Taastuvenergia toetuse päästmise aktsioon

Kõik Eesti Energia (EE) taastuvenergia projektid ja arendused on koondatud EE tütarettevõttesse Enefit Green, välja arvatud Tootsi tuulepark. EE on Tootsi tuuleparki arendanud juba kümme aastat ning on kõigi selle ajaga saadud ehituslubade, keskkonnauuringute, ehitusprojektide, lepingute kui ka tuulepargi aluse kinnistu omanik. Kõik tingimused tuulepargi lõplikuks valmisehitamiseks 2023. aastaks on EE hinnangul täidetud, puudu on vaid Eleringi kinnitus, et tuulepark praeguse toetusskeemi alusel taastuvenergia toetust saaks.

EE jätkas Tootsi tuulepargi hoidmist oma portfellis kogu arendustöö jooksul, sest pelgas, et kui keset projekti juriidilist keha vahetada, ei ole see enam toetuskõlblik. Euroopa Komisjoni riigiabi reeglite järgi on õigus saada toetust vana toetusskeemi alusel juhul, kui töödega on alustatud enne 2016. aasta lõppu. Et tingimustele vastata, omandas ka tuulepargi aluse maa enampakkumisel nimelt EE.

EE tütarettevõtte Enefit Greeni börsile minekut on juba pikalt ette valmistatud, kuid 2017. aastal alanud kohtuvaidlused Tootsi tuulepargi võõrandamisel hoidsid seda plaani pikalt kinni. Selle aasta alguses oli EE juhtkond valmis juba börsileminekuga edasi liikuma ja korraldama valitsuses kohtumisi investoritega, ent siis tuli peale koroonaviiruse puhang, mis seadis nii liikumispiirangud kui ka tõi kaasa languse kapitaliturgudel. See lükkas plaani taas edasi. Uuendatud ajakava järgi on IPO kavandatud selle aasta kolmandasse kvartalisse, ent kava sõltub mõistagi taas võimalikust koroonapandeemiast.

Selleks, et Tootsi tuulepark oleks osa Enefit Greeni IPO-st ehk tõstaks taastuvenergia ettevõtte väärtust tulevaste aktsionäride silmis, on vaja selle käitis ettevõttele üle anda. Varade üleandmine jagunemise teel valiti seetõttu, et oleks õiguslikult kõige vähem vaieldaval viisil tagatud ka taastuvenergiatoetuse üleminek uuele juriidilisele kehale.

Euroopa Komisjoni riigiabi reeglite järgi on senine seisukoht, et Eesti Energia ja Enefit Green moodustavad ühe majandusüksuse. Üldreeglina ei too ühe majandusüksuse sisesed ümberkorraldused kaasa riigiabiõiguslikke kaalutlusi. Samas on komisjoni suunised selles küsimuses ebaselged ning viitavad, et ka kontsernisiseste toimingute ja tehingute korral tuleks riigiabi reeglitega arvestada, tõdevad rahandusministeeriumi analüütikud.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kavandataval juhul tegemist riigiabi andmisega, sest Tootsi tuulepargi üleandmisel on tegemist tehinguga, mida teeks ka erainvestor sarnases olukorras. Seetõttu pole tegemist ei eelise andmise ega sellega koos ka riigiabiga. Eesti Energia omab sada protsenti Enefit Greeni aktsiatest. Nii ei muutu vara väärtus majanduslikult sõltumata sellest, kui palju suureneb Enefit Greeni omakapital kontsernisisese ümberkorralduse raames. Olukord ja hinnang võiks ministeeriumi hinnangul olla teoreetiliselt erinev, kui Tootsi tuulepargi projekti käitise üleandmise järel oleks Enefit Greeni väärtus väiksem kui Tootsi tuulepargi projekti käitise ja Enefit Greeni väärtus eraldiseisvalt või kui Enefit Green oleks majanduslikes raskustes.

Tootsi tuulepargi käitise jagunemisel puudub mõju EE kontserni finantsnäitajatele, kuna tehing teostatakse kontsernisiseselt ning tehingud on mitterahalised. Seega puudub ka otsene finantsmõju riigieelarvele, sest jagunemistehinguga ei kaasne EE kontsernis täiendavaid tulusid või rahavooge ega muutu ka EE dividendivõimekus.

Saja miljoni euro küsimus

Küll aga on Tootsi tuulepargi üleandmisel oluline mõju Enefit Greeni hinnangulisele väärtusele aktsiate avaliku pakkumisel: koos Tootsi tuulepargiga, millele Eleringi kui põhivõrguettevõtja positiivse otsuse korral on tagatud taastuvenergiatoetus, on Enefit Greeni aktsiate väärtus hinnanguliselt saja miljoni euro võrra suurem kui ilma õiguseta toetusele. Kui eeldada, et IPO raames pakutakse avalikkusele kuni 49 protsendi suurust osalust, on Tootsi tuulepargi käitise üleviimisel majanduslik mõju EE-le ligikaudu 49 miljonit eurot, mille võrra suureneb müüdavate aktsiate väärtus.

Tootsi tuulepargi üleandmisega tegi EE algust tänavu aprillis, kui riigifirma nõukogu otsustas jagunemise eraldumise teel. Enne Enefit Greenile üleandmist on aga vaja saada Eleringilt eelotsust taastuvenergiatoetuse ülemineku kohta. Eelotsusest pärisotsuseni kulub 90 päeva, mille jooksul saaks üleandmise protseduurid ära teha ja hanked välja kuulutada, et aasta lõpus investeerimisotsus ära teha ning ehitusega alustada. Tootsi tuulepark peaks valmima 2023. aasta alguses.